Tekstõd

Ni pids riekkõ zīḑ um opatõn Iernistõ, ku jennõ sīedõ un jennõ rõkāndõ äb või, se äb ūo knašsõ. Jǟrnast um kītõn, ku ta äb tīeda, kui jen võib rõkandõ un kuijen võib sīedõ. Istki um kītõn, ku līb diezgan sīedõd, siz ta astub jālga pǟl, siz Iernist algõ jembit sīeg. Ni ne āt sīenõd. Ikškõrd ta um sānd sūzõ pistõ, neika Itski astõn jālga pǟl neika Iernist mõtlõn, ni jembit äb tūoḑ sīedõ. Ni ta um kītõn paldiez brūțjeman un lǟnd jedspeddiņ lōda jūst. Zīḑ sīend ku sīend teiž, sīend eņtš lēba jära, sīend Iernist knoik järandiz un võttõn vēl. Iernist vaņtļõn, ku zīḑ sīeb, un sīekõld jūokšõbõd. Ni zīḑ ikškõrd um nosīend kah. Ȭdõn brūțjema um tīend azmidi. Um vȯnd pūoļīe. Bet Iernist kītõb, laz set zīḑ āndag sīedõ. Ni ta um piesīend tǟduks eņšta un um mõtlõn, ku um vīmist Itskizõn kah, ku nei jõva um, laz se ka slobbõrtõg. Ta um võttõn kāmalõks apatõkst un vīnd, vaņtļõs kāmal pǟl, ku äb tīe pȭrandõl. Nuolǟnd nätīšõm brūțjema lova jūr. Ni ta um nǟnd, ku sǟl vālda tieg un sūrd abn°d. Neika ;assõn kuolmõz kõrd pohft, nei Jērnast pand vast siļmi apātõksõks. Ni se brūțjema um virgõn un mõtlõn, ku se tidar um sapaskandõn. Ta um võttõn sīe palag un lǟnd kuknõ piezzõm. Iernist tegiž um vȯtšõn, kus ta sāb eņtšõn vieta kežži nopiezzõ. Ta um lǟnd jūrõ - vieta um vȯnd sizal. Ta um mõtlõn, mis ni laz tīeg. Se um vȯnd brūțjema pierz, se um sǟl piezzõn pīersta. Ta um irgõn vȯtšõ, kus Iernist um sānd. Perinai um vȯnd nei kõzzi, ku zīḑ äb vȯlks nei aššõ nuourgõn jära, siz vel vȯlks pieksõ sānd kah. Zīḑ um lǟnd Iernist jūr un kītõn: “Ui Iernist, mingizt uidõ sa minnõn teid!” 

Ni
 
ta
 
um
 
 
 
un
 
um
 
ku
 
um
 
 
 
ku
 
nei
 
 
um,
 
laz
 
se
 
ka
 
LV:
EE:
kah
kittõ1 vt ¤19
(a)kurināt (b)dedzināt (c)karsēt (d)svilināt
kittõ2 vt ¤32
ķitēt