Ni ta um piesīend tǟduks eņšta un um mõtlõn, ku um vīmist Itskizõn kah, ku nei jõva um, laz se ka slobbõrtõg. Ta um võttõn kāmalõks apatõkst un vīnd, vaņtļõs kāmal pǟl, ku äb tīe pȭrandõl. Nuolǟnd nätīšõm brūțjema lova jūr. Ni ta um nǟnd, ku sǟl vālda tieg un sūrd abn°d. Neika ;assõn kuolmõz kõrd pohft, nei Jērnast pand vast siļmi apātõksõks. Ni se brūțjema um virgõn un mõtlõn, ku se tidar um sapaskandõn. Ta um võttõn sīe palag un lǟnd kuknõ piezzõm. Iernist tegiž um vȯtšõn, kus ta sāb eņtšõn vieta kežži nopiezzõ. Ta um lǟnd jūrõ - vieta um vȯnd sizal. Ta um mõtlõn, mis ni laz tīeg. Se um vȯnd brūțjema pierz, se um sǟl piezzõn pīersta. Ta um irgõn vȯtšõ, kus Iernist um sānd. Perinai um vȯnd nei kõzzi, ku až zīḑ äb vȯlks nei aššõ nuourgõn jära, siz vel vȯlks pieksõ sānd kah. Zīḑ um lǟnd Iernist jūr un kītõn: “Ui Iernist, mingizt uidõ sa minnõn teid!” Neitsõd at lǟnõd sounõ istõm, vȯdlõnõd pūošidi. Mūnda kārgiz ulz järandiz. Kǖlmad, gara set sisal, neiku nūoŗmīed teļļõnõd, neitsõd savaņtļõnõd sīedõ. Mūnda sai maņņõn un saiti ulz.
