Berthold, kim āigast vanā, kis um kūlõn eņtš jemā kä’dst.   V 60 Kui rištīng um su’ggõn Ikškõrd jumāl um mõtlõn, ku vȯlks tīemõst naiz um mīe. Jumāl um võttõn kakš säuv pitskõ un um kītõn: “Da būḑet na Adām un da būḑet na Ieva!” Jumāl ī’ž um lǟnd jedspēḑõn un mõtlõn, laz ne ni ietulgõd. Bet kurē’ um vaņțlõn pȭzõd sizā’l un kūldõn, mis jumāl kītõb. Ta um kūlõn, ku jumāl kītõb “dam”, bet mis pa “dam”, siedā ta äb ūo kūlõn. Neiku jumāl um sōnd pȭzõd si’llõ, nei kurē tulīt pȭzišt uldzõ un säuv-pitskid jūr un kītõn: “Da būḑet na dam dam zandarm un da būḑet na ievā!” Un neiku ta um nänt sõnād nokītõn, nei um vȯnd jumāl tulīt ka pȭžist ullõ un um ailõn kurē jūrõ. Neiku kurē um siedā’ nǟnd, nei ta um irgõn ailõ, kuijen set võib, nǟnd, nei ta um irgõn ailõ, kuijen set võib, kamǟt ta um sōnd nuo-urgõ mō alā jumāl je’dst nänt kō’dkõks – žandarmõks un Ievõks.