Ōdõm um lǟnd iedõm mändrõkst kōuvõst. Nuoiedõn un istõn ī’ sīe kand pǟl. Ta maņņõn, ku pierz īeb kažīzõks un irgõb ūdõ. Ta vel um istõn un istõn. Ku um vȯnd mändrõks vaļmõz, ta um tōnd nūzõ, bet vȯnd pie-ūnd kand jūr kand jūr vi’zzõ. Ikš kõrd kōļõn nūzõ – äb ūo sōnd. Kōļõn nūzõ tuoistā kõrd – siz um amāl joudõl kīskõn, neiku um nokīskõn bikšõd puoj lejā-kabālõks ulzõ. Lǟnd ma’ggõm pǟva kä’ddõ. Sǟl teiž kärmõst attõ tunnõd un irgõnd sīedõ īd piškiz ouk un sīenõd nei kōgiņ, kamät um vȯnd duobõnz le’bbõ. Un kis äb usk, laz apvaņtļõg, ku mīedõn paldīž vel um nei.   V 55 Mikšpierāst jōsõn um munādkoț ma’g tutkāmõs ju pienti? Ikš piški poiški vȯnd ikškõrd kōraļ. Ta um nǟnd, ku jōsõ burikšõb lambidi. Ta um mõtlõn: “Ūod-ūod, ma sin nä’gțõb!” un si’ddõn jōsõn munād-koț vi’zzõ. Ȭdõg lǟnd kuodāj. Perīnai vaņțlõn, mis jōsõn pa vigā um, ku ta nei gūrbaļi um. Nǟnd, ku jōsõ lambõdõks emiņț äb ail, ta tappõn jōsõ mōzõ. Jōsõn vȯnd munād-koț ma’g jūsõ nei ō’dõz un pienti ku lānga. Un sīest vel paldīņ jōsõdõn um munād-koț ma’g jūsõ pienti. Kis äb usk, laz pavaņķlõg.