Nei ne at vieddõnd võrgõd uldzõ, un um vȯnd ka kaļḑi, ku tšäbikšõn ī’d. Ne at tunnõd aigõ. Se mīez um nä’gțõn amād ro’vstõn siedā sīlmad-ōrõnt, mis tämmõn um miersõ kōzgiņiš šōnd škinktõd. Un se sīlmadō’rõn um vȯnd seļļi: äb ta ūo nuoku’llõn, äb ta ūo mustāks iend, um võind pū’stõ kuijen tō’b.   V 51 Mikšpierāst sǟrnaz perīzõks ploukõb? Ku passouļ īrgandõksõst atõ irgõnd pūd ežmõz kõrd ploukõ, siž jumāl um kītõn pūdõn siedā aigõ. Un siz amād ka atõ irgõnd ploukõ. Bet jumāl um apvaņțļõn, ku ikš pū pūtõb. Ta um ki’zzõn munt pūd kä’dst: “Kis siz vel täddõn pūtõb?” Ne at kītõnd, ku sǟrnaz. Jumāl um kizzõn: “Kus siz ta vȯļ iļ šīe āiga, ku ma ne muntõn kītõz aigõ?” Munt at kītõnd: “Ta ju pīļõz mäddõn sǟlga tagān. Ta um seļļi ūjgali un ārga, äb tuoḑ sinnõn siļmiž vaņțļõ.” No, siž jumāl kītõn särnõ pǟl: “Sa siz līd se perri pū, kis kievād perīzõks ploukõb un eižmi eņtš lēḑi mō’zõ puttõd.”