Perīnai um neitsõd pǟl kītõn, laz ne sarepțagõd ājnad agāndõks siegāmõl un siz āndagõd niemõdõn. Pa vōnõks um tund ikš šaņț. Saņț pistõn sižgiņi koțțõ un lǟnd järā. Lǟnd ju kougõn (!) tegiž, Ants um ourõn tegiž: “Saņț joutõm-mīez, kus sa mīnda kāndad?” Saņț um mõtlõn, ne emiņ äb ūo riktig, tiend koț vāldiņ un kūldõn. Ants um kītõn: “Saņț, mis sa kūldõd?” Saņț um võttõn sižgõnd, viskõn uldzõ, ku äb-juvā um sižgõnd sizāl.
