Ants um kītõn, laz ta läk vaņtļõn mõtsanaigõ, ku sǟl ne kakš āt, kis nägțõbõd, kui rišting sōb tiedõd. Ni kuŗē um lǟnd. Ta um nǟnd, ku kakš rištingt āt: ne attõ nuoluodõd vaļmõz, set ouk laskub tagān īdõn. Ni kuŗē um tund tāgiž un kītõn, ku nei um.  Kr 27 Kuŗē un Ants III Kuŗēn um vȯnd selli sūr vazār. Ni Ants um kītõn: “Paldīņ äb või vis-kõ: ma vodlõb, ku līb se pīla, siz ma viskub vazār sie pīla pǟlõ.” Un ni kuŗē kītõb: “Ah, alā visk!”   Kr 28