Pǟmiz jatkas kȭlbatiz vied riekidi, siestõ jatka pids mā riekidi, īžkiz sad ājgal keppiz liega ārdiņ, voļ väggi lǟlam. Paraz matkimiz vīţ pids kūjamādõ voļ – ratsõl. Naistõn voļtõ īžkist naist saddõld, ne ratstist īdratsliz, mied ratstist kādratsliz. Pandsõ tǟdõl seļļist lǟlamt jatkast pids grobļimiži riekidi, algõm imlõm až Idamāl ja Kuramāl ka jega mūnda kilometõr tagan liedam krūogõ stediļõks, kus novatõ ibiži, ja matkajid võižtõ lievdõ eņtšõn kuodaliz bufet ja īemōdõ. Tǟdzi jagu voļ perimied vaildõst ulzõvēldõd kīltardõn aga aga ratstajid postkāndajidõn. Ne ratsõl tīetist käskud, kūoŗist pivakuoda maksud ja ajist kubbõ tīeroušti mingiz äbmingiz tīed pierast.