Kūolka nana vežgõr kūolta sāb ulzõ giltõd, ja se sugub väggi pakand – setmiņ metõrt ājgastõl. Siegid-pierast māgõr kūolta jūrõ sāb tegiž jȭgţa jūrõ sērdõd. Pierrõ Kūolka nana jūrõ sai tiedõd bōjk, bet se iz või jõvist eņtš ilzõāndamist tävtõ. Vana bōjk azmõl sīestõ sai tiedõd ūž bōjk mierrõ – laid tutkamõl. Se paldiņ nägţõb kuojgidõn riekkõ piddõz kartlist kūožõdõn. Kūolkanikad atõ ama ājga eņtš illõpidamiz sānõd mierstõ, siest mādõ voļ veitõ. Kalamied voļ lǟlam ja joutõm. Paldiņ nõvkub võim ājgal kūolkanikad jelami um kierõn paŗim pūolõ. Kõlbatõs parimtõ vejmiz tehnikõ, ne – ja ņei īž ka munt kilad kalamied – viedabõd rikkidi lūomidi. Kalamied peļļõbõd jõvist. Pǟgiņd atõ tienõd eņtšõn ūd tubad, vostõnd radiod, televizõrd, mototsikletõd ja automobilõd. Kūolkas um sūr kalad kombinat. Sǟl um ka laigli Kulturkuoda ja ūž modern skuol. Šlītõr mägud – Siņņist mägud – immar vīžkimdõ, sada metõrt mier kūolta. Se um jõvgõ pāž krōvandõks, kus sǟl täsa um nǟdõb mingi ouk, mis kil äbūotõ nei sūrd neme Koiva ja Abõva kūoltis. Ikš seļļi um “Dāvid nīnõ”, kus kil paldiņ um set pāž grūoip; ouk um amustiz vizzõ puddõn. “Dāvid nīnõ” nim um sidtõn setmiņ knaš muinisnīžõks, nägţõbõks, muini nīž iļ “aļļõ jumprõv”. Šlītõr mägud pǟlõ kazabõd amtist lied pūd, mingiži paldiņ immarkouţižis ājgižis liedab veitõ. Sǟlõ kazab ka vel sūr papasmõd, efej, ūškakūzõ, pliedõr, jougūzõ, karlakšõd ja setmiņ mūḑi āraliži tāimidi. Šlītõr mägud aļļõ atõ lajgalist liebist nītõd ja sūrd kūzõd, piedagõd ja siegdõd mõtsad. Mõtsad atõ rikkõ mõtsa lūomõdõks ja rāgiļdõks. Sǟl līedatõbõd põddõrd, kui lajgasāralist, nei ka ǟrkasāralist, mõtsatikad, īlbukst, sudud, mõtsasigad ja pǟgiņ mõitsist lūomõd.