24. Kui Jāņ, jedmõl täm tulmist, voļ tieutõn amad Izrael rovvõn iļ rištimiz tāgižkīerimiz pǟl patist; 25. Aga Aga ku Jāņ entš jūokšimiz voļ täutõn, ta kītiz: „Kīentõ tēg mõtlõt mīnda volm, se ma äb ūo; aga aga vaņtl, ikš tulab pierrõ mīnda, kīen kǟngad jaļgšti vāldiņ pästõ ma äb ūo vertli. Jāņ 1, 20. 27; Luk. 3, 16; 26. Mied, veļid, Abraam sugkazam lapst ja kis tēšti kārtabõd Jumalt, täddõn um, kaimdõt se pästamiz sõna.
