Mä’d lapstõn u’m võtāmõst nänt va’nstpē’ḑõn ka eņtš vȱidamiz alā. Mitikš i’z sȭita tǟnda vǭļikšõ. Ta vǭjastõb eņtš sidāmtõ. Vǭjastõd. kui sa tūoizta nǭvõd, tī’ed tuoizõn – lūomõn, rištīngõn – lǟlamtõ. Sa vǭjastizt tǟnda sõnādõks kui tä’mmõn lǟ’b sidām jū’rõ.
