Ājnagist siedaig sāņõ ulztunnõd rāntõd, mis võibõd andõ iļļõvaņţļõmist iļ līvõ kiel – Sjegren ja Vīdeman gramatik ja sõnarāntõz (Pētõrburg, 1861) ja Kettunen sõnarāntõz gramatiliz sizzõljūondõmõks (Helsinki, 1938) äb ūotõ jemiņ amad interesentlistõn käddõsādõb. Grīva, Damberg ja Čače rāntõz volks ežmi Leţmāl ulzõandtõd rāntõz iļ līvõ kīel, sīenjūs ežmiz kõrd leţļist võibõd tuņšlõ līvõ kīelkõks kuoḑõn, ilmõ munt kīeld vaitabbõ. Paraleltekst esperanto kīelsõ āndab võimist sādõ elementarliži tīetõkši iļ līvõd kīel interesentlistõn amas māīlmas. Kui ežmi siedavīţi rāntõz, se äb ūo ilmõ mūndasuglimiži pūtõkši. Rāntõ võttõks um tiedõ tuntõbõks leţliži ja eventualistiz mūḑi ka līvõ kīelkõks, äb sugid līvliži esperanto aga aga leţkīelkõks. Sīepierast volks vond ilalim ja ažalim tekstõd andõ vastukspēḑis kȭrdas, se um – līvõkēļ – leţkēļ - esperanto. Sieda rāntõ võttõkst lǟks ama ājga siļmši piddõ manuskriptõ tuoimõs. Nei, nägţõbõks, gramatik jagsõ äb lǟks andõ esperanto ja leţlist alfabet.
