Kui ežmi siedavīţi rāntõz, se äb ūo ilmõ mūndasuglimiži pūtõkši. Rāntõ võttõks um tiedõ tuntõbõks leţliži ja eventualistiz mūḑi ka līvõ kīelkõks, äb sugid līvliži esperanto aga aga leţkīelkõks. Sīepierast volks vond ilalim ja ažalim tekstõd andõ vastukspēḑis kȭrdas, se um – līvõkēļ – leţkēļ - esperanto. Sieda rāntõ võttõkst lǟks ama ājga siļmši piddõ manuskriptõ tuoimõs. Nei, nägţõbõks, gramatik jagsõ äb lǟks andõ esperanto ja leţlist alfabet. Gramatik jaggõ kõlbõks tävtõ tǟntõkstõks iļ īeldõm. Ažasõnad formõd atõ andtõd tävdzistõz, īžkiz jagdõb deklinatsijiži (kailistõz, ku äb sā nägţõd, mingist sõnad kuoḑõn īd aga aga tuoiz deklinatsij jûrõ kõlbõbõd) . Võib lūodõ vastõrõkandõmist mūnda nõtkõm traktimi: um vel vaitõmõst, või translativ ja komitativ äb volkstõ īdiņtõb īdõ nõtkõmõ, ja või volks pidamõst nõtkõmõdõks 14., 15., 16., 17. nõtkõm, mis paradigmiš ka äb figur. Verb jagu siegid äb ūo tävdzist lebtīetõd ja se siedavīţõ sugid äb armt. Lǟks nägţõ amad võimalist formõd, äb sugid infinitivõd ja partitsipõd īd.