Kurel on pikk terav nokk. Kūrgõn u’m pitkā va’imi nanā.
Selline nina kui kurel, sa võid minna usse püüdma nagu kurg. Seļļi nanā ne’i ka kūrgõn, sa võid lǟ’dõ boŗīdi akkõm ne’i ka kūrgõz.
Sellel oli selline nokk kui harakal. Sīen vȯ’ļ seļļi nanā ku arāgõn.
nii ja naa ne’i ja ne’i
nii sõna kui ka teoga ne’i sõnāks, kui ka tīedkõks
nii et ne’i ku
nii…, et… ne’i… kui
nii… kui… ne’i… kui
nii hästi ne’i jõvīst
nii palju ne’i pǟgiņ
Ah nii! Ak nei!
nagu nööril – kes alatasa liigutab ne’iku snūor pǟlõ – kis likūb ī’dtõ likkõmõst
Ma sidusin nöörid sõlme. Ma sidīz šnūorõd suoļmõ.
Sa ei saa mind nöörist tõmmata. Sa mīnda ä’d või snūorstõ tõmbõ.
Inimene muutub nõrgaks. Rištīng īeb närbõnõks.
Tema hobune on vana ja nõrk. Tä’m i’bbi u’m vanā ja nȭŗka.
Ta on niipalju nõrk, et ta ei suuda enam. Ta u’m ne’i je’nnõ švakkõ, ku ta ä’b sȭita je’mmitõt.
ühel nõul ī’ds nõ’vs
nõu anda nõ’vvõ andõ
nõu küsida nõ’vvõ kizzõ
nõu pidada nõ’vvõ pi’ddõ
seletada, arutleda nõ’vvõ võttõ
nõus olla nõ’vs vȱlda
Kõik, kui palju teda pooldasid, on laiali pillutatud ja hukka saanud. Amād, mits tä’m nõ’vs vȯ’ļt, āt laigāld pildõd ja ukkõ lǟ’nõd.
nõusid pesta rīstidi pie’zzõ
Kalanõusse soolatakse ainult kala. Kalād rīstõ sūolõb set ka’ļdi.
Puust nõude tegijaid on praegu vähe. Pūstõ rīstõd tējiži paldīņ u’m veitõ.
Ära sülita oma anumasse, et pärast ei peaks ära lakkuma! Alā siļg eņtš rīstõ, ku pie’rrõ äd sǭ ulzõ nūolõm!
Sellel õllenõul on läpastanud lõhn, sinna ei või õlut kallata. Sīe vȯ’llõ rīstõn u’m zumpõn kard, sīņõ vȯ’ltõ ä’b või va’llõ.
Sellel anumal on vits katki. Sīe rīstõn u’m vitsā kațki.
Sellele sai juurde trükitud nõutud mõttega tekst. Sīen sai jū’rõ druktõd ki’zdõd mõtkõks tekst.
