Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 2201 - 2224 no 4465 šķirkļiem

muuta
  mȭitastõ, mūtõ vt
(muuta)
						
muuta
  mȭitiztõ vi
(muuta, teisendada)
						
muutlik
(a)   eitliji adj
(muutlik)

muutlik ilm   eitliji āiga

muutlik tuul   eitliji tūļ

(b)   kikrā adj
(kõikuv, muutlik)
						
muutuda
(a)   eitõ vi
(muutuda, minna, hakata)

roheliseks minna   aļļõks eitõ

hirm hakata   irm eitõ

palav hakata   kīebi eitõ

külm hakata   kīlma eitõ

pilviseks muutuda   piļļizõks eitõ

pimedaks minna   pi’mdõks eitõ

valmida   vaļmõks eitõ

Õhtu läheb pimedaks.   Ȭ’dõg ētab pi’mdõks.

Tal hakanud nagu hirm.   Tä’mmõn eitõn ne’iku irm.

Hakkab minema külmaks.   Īrgõb eitõ kīlma.

Talle hakkas haigus külge.   Tä’mmõn ētiz rujā kilgõ.

(b)   mȭitastõ vi
(muutuda)
(c)   mõitõ vi
(muutuda)

Nimed on muutunud.   Nimūd attõ mõitõnõd.

(d)   ra’bbõ vi
(minna, muutuda)

roheliseks minna   aļļõks ra’bbõ

soojaks muutuda   lemmõks ra’bbõ

(e)   sǭdõ vi
(saada, muutuda)

haigeks jääda   rujāks sǭdõ

terveks saada   tierrõks sǭdõ

Ma sain rõõmsaks.   Ma sai luštigõlõks.

Laps pandi nurka, siis sai kuulekaks.   Laps pa’ņ nurkõ, si’z sai kūldzizõks.

Mu naise õemees on haigeks jäänud.   Mi’n naiz sõzārmīez u’m rujāks sǭnd.

Ta saab õpetajaks.   Ta sǭb opātijiks.

Kas sa oled hulluks läinud?   Või sa ūod ūlõks sǭnd?

(f)   su’ggõ vi
(muutuda)

Kui kott muutub auklikuks, siis võib seda kinni lappida.   A’ž kuoț sugūb ouklizõks, si’z tǟnda võib paikõ vi’zzõ.

						
muutus
  mȭitõks s
(muutus)
						
naaber
  i’ļ|tarāli s
(naaber, üleaedne)
						
naaber
  kāima, nǭbõrg s
(naaber)
						
naasta
  tā’giž tūlda v com
(naasta)
						
nad
  ne gr
(nemad, nad)
						
nädal
  nädīļ s
(nädal)

nädalaks   nädīļõks

kaks nädalat   kakš nädīļt

sel nädalal   sīe nädīļ

nädal ringi   nädīļ immõrkouţi

nädal läbi   nädīļ le’bbõ

nädala pärast   nädīļ pie’rrõ

nädal tagasi   nädīļ tāgižpē’ḑõn

nädalas on seitse päeva   nädīļs at seis päuvõ

						
nädalalõpp
  nädīļ|tutkām s
(nädalalõpp)
						
nädalapäev
  nädīļ|pǟva s
(nädalapäev)
						
nael
  märtsõn, na’ggõl s
(nael)

Lööd naelaga kinni.   Rabūd na’ggõlõks vi’zzõ.

						
naer
(a)   na’ggõr s
(naer)

teiste naeruks   muntõn na’ggõrõks

naeru peale ajada   na’ggõrt tī’edõ

kedagi naeruks teha   ä’dsmingizt na’ggõrõks tī’edõ

(b)   na’grõmi s
(naer, naermine)
						
naeratada
  mu’idlõ vi
(naeratada, muheleda)

Inimene raasuke muheleb, veab naermise poole.   Rištīng rǭžki mu’idlõb, viedāb na’grõmiz pūolõ.

						
naeratus
  mu’idlimi s
(muhelus, naeratus)
						
naerda
  na’grõ vt
(naerda)

naerma pahvatada   irgõ na’grõ

laginal naerda   amāl kurkõl na’grõ

naerab nii, et kõht väriseb (~ vapub)   na’grõb ne’i, ku ma’g ve’ržõb (~ dõ’ržõb)

Ta naerab mind.   Ta na’grõb mīnda.

Seal tuleb hobusel naerda.   Sǟ’l u’m ibīzõn na’grõmõst.

Sa paned sead naerma.   Sa panād sigād na’grõm.

Tema üle tuleb naerda; ta on naerualune.   Tǟnda u’m na’grõmõst; ta u’m na’ggõrtõb.

Ta kutsub esile naeru.   Ta tī’eb na’grõmõzt.

Ta räägib minuga naerdes.   Ta na’grõs mi’nkõks rõkāndõb.

Nii kaua naerab, kui läheb lõhki nagu uba.   Ne’i kōgiņ na’grõb, ku ne’iku pubā pōkõb lǭ’igi.

						
naerda
  irīkšõ vi
(hirnuda, naerda)

Hobune hirnub.   I’bbi irīkšõb.

Ta hirnub alatasa.   Ta irīkšõb ī’d.

						
nägemine
(a)   nēmi s
(nägemine)

nägemiseni   nēmiz sǭņ

(b)   sīlmad|va’l s
(silmavalgus, nägemine)
						
nägemiseni
  nēmiz pǟl, nēmiz|sǭņ fras
(nägemiseni, head aega)
						
nagi
  karīņțõb s
(varn, nagi)
						
nagu
  kui adv
(kui, nagu)

laulab kui lind   lōlab kui lind

						
nagu
  nemē, ne’i|ku, ka knj
(nagu)

nagu harilikult   nemē ī’dtõkabāl

nagu kala vees   nemē kalā vie’ds; nemē kalā vie’d sizāl

nagu kord ja kohus   ne’i nemē vȯlmõst

hambad nagu hundil   ambõd ne’iku su’ddõn

Ta nagu ei teaks seda.   Ta nemē ä’b tīedaks siedā.

						
nagu
  ku, nekā knj
(kui, nagu)
						
nägu
(a)   gīm s
(nägu)

hapu nägu   appõn gīm

(b)   nä’g s
(nägu, ilme, kord)

Selle maailma nägu kaob.   Sīe mǭīlma nä’g lopūb.

(c)   palg s
(nägu, pale)

palgest palgesse   palgstõ palgõ

näo järgi ära tunda   palgstõ tundõ

näomoonutus, grimass   palg gīrbaļțimi

(d)   tie’g s
(ilme, väljanägemine, nägu)

ilus ilme   knaš tie’g

isa nägu, isaga sarnane   izā tie’ggõ

otse isa nägu   kū’oḑõn izā tie’ggõ

						

Redzami 2201 - 2224 no 4465 šķirkļiem