mööda lasta pi’ddõz laskõ
mööda minna pi’ddõz lǟ’dõ
mööda saada pi’ddõz sǭdõ
Nii läheb mööda, et mitte ei vaata su peale, aga läheb mööda ette. Ne’i lǟ’b pi’ddõz, ku mit ä’b vaņtõl si’n pǟlõ, agā lǟ’b pi’ddõz je’ddõ.
E. Vääri läheb tõlke autori ja keele küsimusest mööda. E. Vääri lǟ’b tulkõm autor ja kīel ki’zzimizõn pi’ddõz.
Ma lähen sinust mööda. Ma lǟ’b si’nstõ pi’ddõz.
läbi põleda le’bbõ pa’llõ
läbi otsida le’bbõ vȯtšõ
läbi saada ~ toime tulla le’bbõ vȱlda
läbi viia le’bbõ vīdõ
läbi vaadata le’bbõ vaņtlõ
läbi kaaluda le’bbõ va’itõ
läbi tilkuda le’bbõ tilkõ
läbi töötada le’bbõ tī’edõ
läbi sõimata le’bbõ suoimõ
läbi ajada, toime tulla le’bbõ sǭdõ
läbi kukkuda le’bbõ sa’ddõ
läbi imbuda le’bbõ õ’vvõ
läbi rääkida le’bbõ rõkandõ
läbi lüüa le’bbõ ra’bbõ
üksteisega läbi saada ī’dtuoizõks le’bbõ sǭdõ
läbi näha le’bbõ nǟ’dõ
läbi murda le’bbõ murdõ
läbi mõtelda le’bbõ mõtlõ
läbi lugeda le’bbõ lu’ggõ
läbi lasta le’bbõ laskõ
läbi kobada le’bbõ kǭ’ļõ
läbi käia le’bbõ kǟ’dõ
läbi elada le’bbõ je’llõ
läbi ja läbi le’b ja le’bbõ
läbi lõigata le’bbõ ī’edõ
läbi arutada le’bbõ arrõ
läbi ajada le’bbõ a’jjõ
Sa mine sellest metsast läbi! Sa li sīest mõtsāst le’bbõ!
Praegu läksid lammastel jalad [silla] vahedest läbi. Paldiņ lekštõ lambõdõn jālgad va’itist le’bbõ.
Sa läksid läbi liivamäe. Sa lekšt jõugõmä’g le’bbõ.
Veri tuleb läbi riide läbi. Ve’r tulāb le’b ǭ’rõn le’bbõ.
Kui sa ise tuled toime, on hästi, ei pea teise käest osa küsima. Ku sa eņtšõks ūod le’bbõ, si’z u’m jõvīstõ, ä’b ūo tuoiz kä’dst ki’zzõmõst daļībtõ.
Aeg on läbi. Āiga u’m le’bbõ.
Kõik raha on juba läbi. Tikkiž rǭ’ u’m le’bbõ.
Siit ei saa läbi. Sīḑšt ä’b sǭ le’bbõ.
Põrsastel läks kõht lahti. Pȯrzõd īrgiztõ le’bbõ lǟ’dõ.
Mina näen sind läbi. Minā nǟb sīnda le’bbõ.
Kõige raskem on möödas. Amā lǟlam u’m pi’ddõz.
See aeg on juba möödas. Se āiga u’m jõ pi’ddõz.
Ma olen sinust möödas. Ma u’m si’nstõ pi’ddõz.
Igaüks rääkis omamoodi. Jegāikš rõkāndiz eņtš mūodõ.
See on selline pink, mis on tehtud sohva moodi. Se u’m seļļi benk, mis u’m tī’edõd zofa mūodõ.
Ta on emasse [~ oma ema järgi]. Ta u’m eņtš jemā pie’rrõ.
lollisti jämp vīțõ
ilusasti knaššõ vīțõ
midagi valet või lolli viisi teha midēgõst äbõigiz või jämp vīțõ tī’edõ
Sellel on üks ots labida moodi laiem. Tä’mmõn u’m lä’bḑi vīțõ ikš tutkām jo laigā.
köisi, maad, vett mõõta kieuži, mǭdõ, vietā aigõ
Kui mõõdetakse jalgu, siis mõni tuttav sureb, kui mõõdetakse sõrmi, siis mõni tark inimene sünnib. Ku aigõb jaļgi, si’z mingi tundtõb kūolõb, ku aigõb sūormidi, si’z mingi kovāl rištīng sīndõb.
salamõtted, tagamõtted salā mõtkõd
Mul tuli meelde (~ pähe) hea mõte. Mi’nnõn tu’ļ mīelõ (~ pǟ’zõ) jõvā mõtkõz.
Ei tule olema ühtki liivlast, kes ei mõtleks üht mõtet: ärgu olgu tulnud enam sõda. Ä’b lī mitī’dtõ līvlizt, kis ä’b mõtlõks ī’dtõ mõtkõzt: algõ līnd jemīņ suo’ddõ.
Inimene on mõtetes. Rištīng u’m mõtkõd jūsõ.
Igaühel on oma mõtted peas. Jegāī’dõn at eņtš mõtkõd pǟsõ.
Ta tuli selliste mõtete peale Ta tu’ļ seļlizt mõtkõd pǟlõ.
Ta on oma mõtete sees. Ta u’m eņtš mõtkõd sizāl.
selles mõttes seļļis mõtkõs
Mis mõte sel on? Mis mõtkõz sīen u’m?
