Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 2101 - 2124 no 4465 šķirkļiem

mitte
  mittõ adv
(mitte, isegi)

Nii ligunenud, et isegi hamba all ei ole kuiv.   Ne’i li’ggõn, ku mittõ ambõ allõ ä’b ūo kūja.

						
mitu
(a)   mits
(mitu)

Mitu inimest?   Mits rištīngt?

Mitmes külas elavad veel randlased?   Mitsmis kilīs jelābõd ve’l rāndalizt?

(b)   set
(mitu, palju)

mitu korda, palju kordi   set kõrd

mitu aastat   set āigastõ

						
mitu
  setmiņ pn
(mitu)

Helsingis on ilmunud mitu liivikeelset raamatut.   Helsinkis u’m tund ulzõ setmiņ līvõ kīel rǭntõzt.

						
mobiiltelefon
  mobīl s
(mobiil, mobiiltelefon)
						
modell
  model s
(modell)
						
mõis
  mȯizõ s
(mõis)
						
mõista
  mȯistõ vt
(taibata, mõista)

Kui me ei mõista üksteist, siis on puder meie vahel.   Ku mēg ä’b mūoštam ī’dtūoizta, si’z u’m sandrok mä’d va’isõ.

						
mõistagi
  tīetõb|a’ždi adv
(teadagi, muidugi, mõistagi)
						
mõistatus
  tabāndõks s
(mõistatus)

See tema surm, see on mõistatus.   Tä’m se kūolimi, se u’m tabāndõks.

						
mõiste
mõistlik
  mȯistli adj
(arukas, taibukas, mõistlik)

Ta on arukas inimene.   Ta u’m mȯistli rištīng.

						
mõistlik
  mūoštig adv
(mõistlik)

Nii palju sinule ei ole mõistlik.   Ne’ije’n si’nnõn ä’b ūo mūoštig.

						
mõistus
  mēļ, mūoštõg s
(aru, mõistus)

lühike [~ pisike] aru   piški mēļ

mõistusele tulla   mīel jū’rõ tūlda

nagu ilma mõistuseta   ne’iku īlma mīeldõ

arust ära olla   mīelstõ ullõ vȱlda

arust ilma jääda   mīelstõ vāldiž īedõ ~ mīelstõ vāldiž sǭdõ

peaaegu arust ära   pigā-tagā mīelstõ vāldiž

mõistust segi ajada   mēļi sie’ggõ

Mõistus on ära, ei ole korras.   Mēļ u’m jarā, ä’b ūo riktig.

Mõistus eksis ära.   Mēļ josābiz jarā.

Mõistus kaob ära.   Mēļ kadūb jarā.

Lühike aru on sellel, kes on kiire uskuja.   Piški mēļ u’m sīen, kis u’m aššõ uskiji.

Ma tegin ise oma aruga, ükski ei andnud nõu.   Ma te’i īž eņtš mīelstõ, mitikš i’z ānda nõ’vvõ.

Tal ei ole enam mõistust.   Tä’mmõn ä’b ūo mīeldõ je’mmit.

Ta on oma arust ära.   Ta u’m järāndiz eņtš mīelstõ.

Ta jookseb nagu arutu selle naise taga.   Ta a’ilõb ne’iku īlma mīeldõ sīe naiz tagān.

Tal ei puudu arukust.   Tämmõn ä’b pūt mūoštõgt.

						
mõistus
  mȯist, mūoštõks, õ’m s
(mõistus)

ei ole mõistust peas   ä’b ūo õ’mmõ pǟsõ

						
mõju
  mȯ’j, mȯ’jjimi s
(mõju)
						
mõjuda
(a)   dǭrbõ vi
(mõjuda, toimida)

Hakkab jälle mõjuma.   Īrgõb tegīž dǭrbõ.

(b)   mȯ’jjõ vi
(mõjuda)
(c)   tuoimõ vi
(toimida, mõjuda)
						
mõjutada
  mȯ’jtõ vt
(mõjustada, mõjutada)
						
moment
  irg s
(hetk, viiv, moment)

veel lühike hetk   ve’l lītiz irg

Teie ei pea teadma aegu ja hetki.   Tä’ddõn ä’b ūo tīedamõst āigidi ja īrgidi.

						
mõni
(a)   mingi pn
(mõni)

mõne päeva eest   je’dsõ mingizt päuvõ

Seda teeb mõni teine.   Siedā tī’eb mingi mū.

(b)   mūnda pn
(mõni, üks või teine)

mõneks päevaks   mūnda pǟvaks

						
mõnikord
  mingiz|kõrd adv
(mõnikord, mõnekorra)
						
mõnikord
  āigiņ, mūnda|kõrd adv
(mõnikord)

mõnikord   mūnda āigiņ

						
mõnus
  armzi adj
(meeldiv, mõnus)
						
mööbel
  mē’bõl s
(mööbel)
						
mood
  mūod s
(mood)

moodi minna   mūodõ lǟ’dõ

moes olla   mūodsõ vȱlda

moe järgi rõivastuda   mūod pierrõ ē’ḑõ

						
mööda
(a)   i’ļ prp
(mööda, vastu)

mööda pead lüüa   i’ļ pǟ ra’bbõ

mööda näppe lüüa   i’ļ sūormõd ra’bbõ

vastu pead (kaela) anda   andõ i’ļ pǟ (ka’ggõl)

(b)   pi’ds prp
(mööda, pihta, piki)

merd mööda   pi’ds mīerda

maad mööda   pi’ds mǭdõ

mööda metsa   pi’ds mõtsõ

mööda kive ja kände   pi’ds kivīdi ja kāndidi

näppude pihta lüüa   pi’ds suormidi ra’bbõ

piki randa   pi’ds randõ

piki teed   pi’ds riekkõ

mööda suurt silda   pi’ds sūrdõ sildõ

taguotsa pihta anda   pi’ds tagīztutkāmt andõ

posti teel   pi’ds postõ

Lehmad jooksevad mööda tatte.   Nī’emõd a’ilõbõd pi’ds päkīdi.

Ta sai oksaga silmade pihta.   Ta sai oksāks pi’ds siļmi.

						

Redzami 2101 - 2124 no 4465 šķirkļiem