kuni Riiani Rīgõ sǭņõ
kuni õhtuni ȭ’dõgt sǭņõ
kuni hommikuni ūomõgt sǭņõ
Ta oli põlvist saadik [~ põlvini] vees. Ta vȯ’ļ pūolast sǭņõ vie’d sizāl.
Tema tulekuni me teeme toa korda. Tä’m tu’lmizt sǭņõ mēg tī’emõ tubā kõrdõl.
Kuni mu silmad on lahti, seni sa seda ei saa. Koņtš mi’n silmad āt vāldiņ, seņtš sa siedā ä’d sǭ.
kuumsuitsutada ūdõ peppiņdõks
. Ma küpsetan leiba. Ma ūdõb leibõ
Ahi küpsetab hästi. Ǭ’j ūdõb jõvīst.
Kes kurat lubas seda teha? Kis kuŗē vēļiz siedā tī’edõ?
Kurat võtku! Kuŗē tõmbõg! ~ La’z kuŗē võtāg!
Mis kuradit! Mis kuŗŗõ!
Kurat kah ei või seda ära õppida. Kuŗē ka siedā ä’b või jarā oppõ.
Nagu kurat on kanna peal – see rahu ei anna, ajab ühtejärge taga. Ne’i ku kuŗē u’m kūonda pǟl – se armõ ä’b ānda, ajāb ī’dt ajāmõst.
Mul on valus. Mi’nnõn u’m ki’bḑi.
Tal oli nii valus, et ta katkus oma juukseid. Tä’mmõn vȯ’ļ ne’i ki’bḑi, ku ta kīskiz eņtš ibūkši.
kurvaks saada murāglizõks sǭdõ
Miks ta on nii kurb? Mikš ta u’m ne’i mu’rri?
Mis tegi ta nii kurvaks? Mis te’i tä’m ne’i murīzõks?
suur kurbus sūr mu’r
mure pärast mu’r pierāst
suur kurbus sūr murāglit
Ta kiskus kurbusega oma riided katki. Ta mu’rkõks eņtš ǭ’rõnd kīskiz kațki.
Teda on tabanud suur mure. Tǟnda u’m vȯzzõn sūr mu’r.
