Ma lähen seda koosi. Ma lǟ’b siedā vǭŗțõ.
Mine seda sihti! Li siedā vǭŗțõ!
Rebasel tuli seal uppuda [sellega] koos ära. Rebīzõn vȯ’ļ upāndõmõst sīn īņõz jarā.
Siis nad läksid koos sisse. Si’z ne lekštõ īņõz si’zzõl.
Lugemikku on koostatud algkooli esimestele klassidele. Lu’gdõbrǭntõz u’m tuoimdõt alīzskūol e’žmizt klasūd pierāst.
Lastele oli kord peale pandud. Lapstõn vȯ’ļ distsiplīn pandõd.
kalade kiht nõus kalād kȭrda rīstsõ
savikiht sä’v kȭrda
Ma panen kõik asjad korra järgi. Ma panāb amād ažād kȭrda pie’rrõ.
Kõik on heas korras. Tikkiž u’m jõvās kȭrdas.
paadi laid lǭja kȭrda
kordamööda kȭrda pie’rrõ
Nüüd on minu kord. Ni u’m mi’n kȭrda.
Koori lauluharjutused said peetud kordamööda kord ühes külas, kord teises. Kūoŗ lōlamiz oppimizt saitõ pi’dtõd kȭrda pie’rrõ kõrd ī’ds kilās, kõrd tuois.
Selle maailma nägu kaob. Sīe mǭīlma nä’g lopūb.
Meri on kõrge. Mie’r u’m bolā.
kümme meetrit kõrge kim mētõrt kuordi
kõrge amet kuordi amāt
kõrged härrad kuordizt izāndõd
ühe pea jagu pikem kui sina ī’d pǟ jo kuordõ ku sinā
Veel on päike kõrgel, õhtu veel kaugel. Ve’l pǟva u’m i’llõ, ȭ’dõg ve’l kougõn.
Päike on kõrgel. Pǟva u’m kuordis.
Ta on kõrgel üleval. Ta u’m kuordõl i’llõ.
Lind lendab kõrgel. Lind līndab kuordõs.
Kes kõrgele ronib [~ astub], see madalale kukub. Kis kuordiz astāb, se madāliz sadāb.
Ära mine kõrgele üles. Alā li kuordõz i’lzõ.
Lind lendab kõrgele üles. Lind līndab kuordõz i’lzõ.