Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 4376 - 4399 no 4465 šķirkļiem

viia
  lǟ’dõ vi
(minna, viia)

Kas see tee läheb Dundagasse?   Või se riek lǟ’b Dūoņigõ?

						
viidata
  vīțõ vt
(osutada, viidata)
						
viidata
  tǟ’ntõ vi
(viidata, vihjata)

Millele ta vihjab?   Mis pǟl ta tǟ’ntõb?

						
viiendik
  vīdõz||ja’g num
(viiendik)
						
viies
  vīdõz
(viies)

Nagu viies ratas: kõigil juures ja ees.   Ne’iku vīdõz kȭr: amādõn jūsõ un je’dsõ.

						
viimane
  pe’rri adj
(viimane, päramine, viimne)

viimne päev   pe’rri pǟva

viimne tund   pe’rri stuņd

Sa jäid viimaseks.   Sa eid perīzõks.

Kui töö lõpetatakse, siis öeldakse: „Ma viimase päeva töötan”.   Ku tīe loptāb, si’z kītõb: „Ma perīz pǟva jelāb”.

Viimne tee on, kui viimast korda minnakse, kõige viimsem tee läheb surnuaeda.   Pe’rri riek um, ku perīzt kõrdõ lǟ’b, amā pe’rri riek lǟ’b kālmata’rrõ.

Kui viimne tund on käes, siis peab surema, viimne päev on enne seda.   Ku pe’rri stuņd u’m jūsõ, si’z u’m kūolõmõst, pe’rri pǟva u’m je’dmõl siedā.

Ta jõi maha oma viimase kopika.   Ta eņtš perīz kopīk juoi jarā.

Mõni annab söögi eest viimase särgi ära.   Mūnda sīemiz pierāst perīz serk āndab jarā.

Sinust võetakse viimast välja: siis sa oled tühi kui põis.   Perīzt si’nnõn võtāb ulzõ: si’z sa ūod tijā ne’iku pūšõl.

						
viin
  brāndiļ s
(viin)
						
viinamari
  vīnõ|mǭŗa s
(viinamari)
						
viirus
  vīrus s
(viirus)
						
viis
  vīž
(viis)

viis kassi   vīž kaššõ

						
viisa
  vīza s
(viisa)
						
viisakas
  sǟdzi s
(viisakas)
						
viisakus
  sǟdzit s
(viisakus)
						
viiskümmend
  vīž||kimdõ
(viiskümmend)

viiekümne esimene   vīdkimdõ e’žmi

						
viissada
  vīž||sadā, vīž|sa’ddõ
(viissada)

viiesaja esimene   vīdsadā e’žmi

						
viisteist
  vīž|tuoistõn
(viisteist)
						
viitenumber
  vīțõks|nummõrz s
(viitenumber)
						
viitsida
  võrkõ va
(viitsida)

Virk viitsib, laisk ei viitsi.   Kierdi vȭrkõb, lāška ä’b võrk.

						
viiul
  fijōl, vijōl s
(viiul)
						
viivis
  vībtõm|rǭ’ s
(viivis)
						
vikerkaar
  õvātõks, pițkīz|kǭr s
(vikerkaar)
						
vilets
(a)   kǟl adj
(kehv, vilets, nõrk)
(b)   pļänk adj
(vilets, närune, plänks)

Pastel ju vilets on, ei ole ilus.   Pastāl jo pļänk u’m, ä’b ūo knaš.

(c)   švakkõ adj
(vilets, nõrk)

Ta on niipalju nõrk, et ta ei suuda enam.   Ta u’m ne’i je’nnõ švakkõ, ku ta ä’b sȭita je’mmitõt.

						
vili
  lēba, vīļa s
(vili)

uudsevili   e’žmi lēba

Tema põllud andsid rikkalikku vilja ja nende vili läks hukka.   Tä’m nūrmõd āndizt rikāzt viļļõ ja nänt vīļa lekš ukkõ.

Vilja külvatakse maha.   Viļļõ kīlab mǭ’zõ.

						
vill
(a)   vīela s
(vill, rakk)

palju ville   pǟgiņ vīelidi

kaks villi   kakš viellõ

(b)   vīla s
(vill)

Villa pügatakse.   Villõ kerīkšõb.

Talvel pidi kraasima ja ketrama villu.   Tallõ vȯ’ļ karšõmõst ja vērbikšõmõst vīlidi.

						
villane
  villi adj
(villane)
						

Redzami 4376 - 4399 no 4465 šķirkļiem