Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 4126 - 4149 no 4465 šķirkļiem

vaesus
(a)   joutõm s
(kehvus, vaesus)

Kehvus surub inimest.   Joutõm pīkstõb rištīngt.

(b)   joutõmit s
(vaesus)
(c)   pūtõks s
(puudus, vaesus)

keda me võime sellesse puudusesse panna   kīenḑi mēg võimõ sī’ezõ pūtõksõ pānda

						
vaev
(a)   rišt s
(rist, vaev)

Elu on ainult rist inimesele.   Jelāmi set u’m rišt rištīngõn.

See elamise rist rõhub inimest.   Se jelāmiz rišt pīkstõb rištīngtõ.

(b)   vǭja s
(vaev)

vaeva näha   vaijõ nǟ’dõ

						
vaevalt
  knappõ adv
(napilt, vaevalt)

Ma sain vaevalt kingad jalga, kui ma pidin jooksma.   Ma knappõ set sai kǟngad jalgõ, ku mi’nnõn vȯ’ļ a’ilõmõst.

						
väga
(a)   dikțõ adv
(pingsalt, tugevalt, väga)

Ta kuulab nii pingsalt, nii et kõrvad liiguvad.   Ta kūldõb ne’i dikțõ, ne’i ku kūorad likkõbõd.

(b)   vä’ggi adv
(väga)

väga suur kahju   vä’ggi sūr ka’j

Ta väga tahtis seda autot saada.   Ta vä’ggi tǭ’ž siedā mašīnõ sǭdõ

						
vägi
(a)   joud s
(vägi, võim)

jumala vägi   jumāl joud

tulevased võimud   tu’lbizt jōdõd

(b)   vä’g s
(vägi)
						
vägivald
  vä’g|vālda s
(vägivald)

vägivalda tarvitada   vä’gvaldõ kȭlbatõ

						
vagun
  vagōn, vǭig s
(vagun)
						
vähe
  veitõ, veiti adv
(vähe)

nii vähe, nii et kass ei saa süüa   ne’i veitõ, ne’i ku kaš ä’b sǭ sīedõ

nii vähe, kui kass sabaga ära kannab   ne’i veitõ, ku kaš tabārõks jarā kāndab

nii vähe kui kassi saba peale   ne’i veitõ kui kaš tabār pǟlõ

Seda on vähe.   Se u’m veitõ.

Kalu oli nii vähe, et sõrmedel võis ära lugeda.   Ka’ļdi vȯ’ļ ne’i veitõ, ku sūormõd pǟl võiž jarā lu’ggõ.

						
vahe
(a)   rõ’ut s
(lüli, vahe)

tara postivahe   tarā rõ’ut

vabede vahe   vabād rõ’ut

(b)   va’it s
(vahe)

Viis miinus kolme vahe on kaks.   Vīž mīnus kuolm va’it u’m kakš.

(c)   va’it s
(vahe)

peenarde vahe   dūobõd va’it

vaovahe   vagūd va’it

Masin käib Ventspilsi ja Kūolka vahet.   Mašīn kǟ’b Vǟnta ja Kūolka va’itõ.

Praegu läksid lammastel jalad vahedest läbi.   Paldiņ lekštõ lambõdõn jālgad va’itist le’bbõ.

(d)   va’it s
(vahe, ahtrus)

lühike ahtrus   lī’ti va’it

pikk ahtrus   pitkā va’it

Lehmal on pikk ahtrus.   Nī’emõn u’m pitkā va’it.

						
vaheaeg
  va’it|āiga s
(vaheaeg)

uusaasta vaheaeg (koolis)   ūdāigast va’itāiga

Siis tuli pikk vaheaeg.   Si’z tu’ļ pitkā va’itāiga.

Praegu ei ole mingit tööd, mul on selline vaheaeg.   Paldīņ ä’b ūo mingizt tīedõ, mi’nnõn u’m seļļi va’itāiga.

						
vähegi
  veitõgid adv
(vähegi)
						
vahel
  va’il, va’isõ pop
(vahel)

meie vahel   mä’d va’il

suremas   kūolimiz va’isõ

maa ja taeva vahel   mǭ ja touvõ va’isõ

Nad olid omavahel head sõbrad selle Hildaga.   Ne vȯ’ļtõ jõvād sõbrād eņtš va’isõ sīe Hildaks.

Kuoštrõg on Irē ja Pitrõgi vahel.   Kuoštrõg u’m Irē ja Pitrõg va’isõ.

						
vahel
  va’istõ, va’ist adv
(vahel, vahetevahel)
						
vahel
  sidāmõl adv
(vahel, seas)
						
vaheldus
  va’ildõks s
(vaheldus)
						
vahele
(a)   va’ilõ pop
(keskele, vahele)

meie vahele, meie keskele   mä’d va’ilõ

(b)   va’izõ pop
(vahele)

Keel jäi hammaste vahele.   Kēļ ei ambõd va’izõ.

Las see jäägu meie kahe vahele.   La’z se īegõ mä’d kǭ’d va’izõ.

Ma jäin kahe puu vahele.   Ma ei kǭ’d pū va’izõ.

						
vahele
  va’izõ adv
(vahele)
						
vaheline
  va’ili adj
(vaheline)
						
vahelt
  va’ild, va’ildõst, va’istõ pop
(vahelt)

Sa said ta käte vahelt lahti.   Sa said tä’m kädūd va’istõ vāldiņ.

						
vähem
  veitim, veitõm adv
(vähem)
						
vähemalt
  amā veitõ term
(vähemalt)
						
vähemus
(a)   minoritāt s
(minoriteet, vähemus)
(b)   veitõm s
(vähemus)
						
vahend
(a)   ažā s
(riist, vahend)

lõikeriist   ī’edtõb ažā

(b)   va’indõks s
(vahend)

ühendusvahendid   ī’timiz va’indõkst

						
vahendada
  va’indõ vt
(vahendada)
						
vähendada
(a)   veitantõ vt
(vähendada)

Seejuures on püütud vähendada läti keele elemente.   Sīejūs u’m kǭ’ļdõd veitantõ lețkīel elementidi.

(b)   veitõmtõ vt
(vähendada)
						

Redzami 4126 - 4149 no 4465 šķirkļiem