Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 3801 - 3824 no 4465 šķirkļiem

tööjõud
  tīe|joud s
(tööjõud)
						
töökaaslane
  īņõ|tīeli s
(töökaaslane)
						
töökas
  agār adj
(agar, innukas, tegus, töökas)

Minu isa oli agar mees.   Mi’n tǭți vȯ’ļ agār mīez.

						
töökoht
  tīe|kūož s
(töökoht, ametikoht)

Anni sai Ventspilsis hea töökoha.   Anni sai Vǟntas jõvā tīekūož.

						
tool
  ra’j s
(tool)

Toolil on iste, neli jalga ja selja taga seljatugi.   Ra’jjõn u’m ištīm, nēļa jalgõ ja sǟlga tagān knõ’bbiļ.

						
tööleping
  tīe|sǟdimi s
(tööleping)
						
tööline
  tīeli s
(tööline)
						
tööluba
  tīe|lubā s
(tööluba)
						
töömees
  tīe|mīez s
(töömees)
						
toon
  tūoņ s
(toon)
						
tööpäev
  tīe|pǟva s
(tööpäev)
						
toores
  tūorõz adj
(toores, värske)

toores puu   tūorõz pū

värske liha   tūorõz vȯzā

						
tööriist
  tīe|ažā s
(tööriist, töövahend)
						
toota
  tūotõ vt
(toota)
						
tõotada
(a)   tõitõ vt
(tõotada, lubada)

Ta lubab teha neile linnuseid.   Ta tȭitab tī’edõ näntõn nīnidi.

Ta lubas anda selle raamatu.   Ta tȭitiz andõ sīe rǭntõ.

Kui ta on lubanud, siis ta annab.   Ku ta tõitõn um, si’z ta āndab.

(b)   zvērõ vt
(vanduda, tõotada)

Sa lähed vannud, kuidas sa õigesti teed ja õigesti räägid.   Sa lǟ’d zvērõd, kui sa riktig tī’ed ja riktig rõkāndõd.

						
töötada
(a)   je’llõ vt
(töötada, tegeleda)

heina teha   ainõ je’llõ ~ je’llõ āinaks

rehetöid teha   je’llõ rī’jkõks

töötada kõigest jõust   je’llõ amā joudkõks (~ amāl joudõl)

Ta sugugi ei või töötada.   Ta sugīd ä’b või je’llõ.

Liivi kirjavara loojad on tegelenud keelekorraldusega.   Līvõ kēravīļa lūojid āt je’llõnd kīel kõrdõlpa’nmizõks.

Ta tegeles spordiga.   Ta jelīz sportõks.

On töötanud nii, et nahk suitseb.   U’m je’llõn ne’i, ku nǭ’gõ tū’gõb.

On töötanud nii, et silmad punased.   U’m je’llõn ne’i, ku sīlmad pu’nnizt.

(b)   strǭdõ vt
(töötada, rügada)

töötab nagu karu   strǭdõb ne’iku okš

Metsas rügati rasket tööd.   Mõtsās strǭdiztõ lǟlamtõ tīedõ.

Sa oled ära väsinud, kui sa oled kaua töötanud.   Sa ūod jarā vä’zzõn, a’ž sa ūod kōgiņ strǭdõn.

						
töötaja
(a)   tīeli s
(tegelane, töötaja)
(b)   tīe|tēji s
(töötaja)
						
töötasu
  pālka s
(palk, töötasu)
						
tootja
  tūotiji s
(tootja)
						
tootmine
  tūotimi s
(tootmine)
						
töötu
  ä’b|strōdiji s
(töötu)
						
tõotus
  sõnā, tȭitami, tõitõks s
(lubadus, tõotus)

sõna pidada   sõ’nnõ pi’ddõ

sõna murda   sõ’nnõ murdõ

lubadust täita   tȭitamizt täutõ

Kui ma oma sõna talle andsin, ma pean oma sõna.   Ku ma eņtš sõnā tä’mmõn āndiz, ma pidāb eņtš sõ’nnõ.

						
torgata
  zī’ekslõ vi
(pista, torgata)

Valu nii pistab.   Pȯ’ddimi ne’i zī’ekslõb.

						
torgata
(a)   grū’žõ vt
(pista, torgata)

nagu naaskliga pistab sisse   ne’i ku nǭskiļõks grū’žõb si’zzõl

Kärbes pistab ainult ninaga.   Kärmi set nanāks grūžõb.

(b)   siskõ vt
(torgata)

Torgatakse mingi terava asjaga, nõelaga, naaskliga teist.   Siskāb mingiz va’imiz ažāks, nõ’ggõlõks, nǭskiļõks tūoizta.

Tohter torkab naha alla.   Doktār siskāb nǭ’gõ alā

Silma torkas välja.   Sīlma siskīz ulzõ.

Terava pulgaga ka võib torgata, see ka on terav.   Spitš pūlkaks ka võib siskõ, se ka u’m va’imi.

(c)   spro’užõ vt
(pista, torgata, lüüa)

kinni pista, lüüa või torgata   vi’zzõ spro’užõ

Lüüakse midagi teise külge kinni mingi asjaga, naelaga.   Spro’užõb midāgõst tuoiz jū’rõ vi’zzõ mingiz ažāks, na’ggõlõks.

Riie pistetakse kinni.   Ǭ’rõn spro’užõb vi’zzõ.

(d)   vi’ggõltõ vt
(torgata)

Ta torkab auku naaskliga.   Ta vi’ggõltõb oukõ nǭskiļõks.

						
tõrjuda
  maņțõ vt
(tõrjuda)

tõrjutakse oma tööga   māņțõb eņtš tīekõks

kellegi haigust tõrjutakse   mingiz ru’jjõ māņțõb

Ma tõrjun teda.   Ma māņțõb tǟnda.

						

Redzami 3801 - 3824 no 4465 šķirkļiem