kättpidi tervitada kä’dkõks tēriņtõ
läks lilledega tervitama lekš puskūdõks tēriņtõm
Sa tervita teda minu poolt! Sa tēriņt tǟnda mi’nstõ!
Vares viis ühe kanapoja ära. Varīks vīž ī’d ka’ņkiz jedspē’ḑõn.
Kana haub kanapoegi. Kanā odõb ka’ņkiži.
majatiib kuodā tībõz
noodatiib vadā tībõz
nagu tiivul olla nemē tībis vȱlda
Lind võtab [~ paneb] oma pojad tiibade alla. Lind eņtš pūogad panāb tībõd alā.
Me oleme su tiibade all – kui on vaesed inimesed ja on selline hea inimene, kes annab koha, varju. Mēg ūomõ si’n tībõd allõ – ku attõ joutõmd ro’vd ja u’m seļļi jõvā rištīng, kis āndab kūož, vǭŗ.
mitte midagi, mitte sugugi mittõ tilkõ
Nagu meres üks tilk: kaob ära. Ne’iku mie’rsõ ikš tīlka: kadūb jarā.
Ta ei võta mitte tilkagi suhu, mis on vägevam. Ta mittõ tilkõ ä’b võtā sū’zõ, mis u’m jo ve’ggi.
Ta ei öelnud mitte midagi [~ tilkagi]. Ta i’z kīt mittõ tilkõ.
Ta ei tee tööd mitte sugugi [~ tilkagi]. Ta ä’b tī’e tīedõ mittõ tilkõ.
alla tingida jarā dingõ
üles tingida jū’rõ dingõ
Tingib alla, et ta odavamalt saaks. Dingõb jarā, la’z ta ju lǟ’tõ sǭgõ.
Tingib juurde, kuni talle antakse juurde. Dingõb jū’rõ, kuņtš tä’mmõn āndab jū’rõ.
Juut tingib oma asja eest hinda. Zīḑ tšinkstõb eņtš ažā je’dstõ maksõ.
tõestada, näidata tõeks i’lzõ nä’gțõ tuo’ddõks
See on sulatõsi. Se u’m sulā tuo’ž.
