Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 3676 - 3699 no 4465 šķirkļiem

teha
  je’llõ, pānda, tī’edõ vt
(teha)

taastada   i’lzõ tī’edõ

liiale minna   i’ļa’rrõ tī’edõ

muret teha   mu’rtõ tī’edõ

sõlmega kinni panna   suoļmõks vi’zzõ tī’edõ

tööd teha   tīedõ tī’edõ

tutvustada   tundtõbõks tī’edõ

sillal vahed kinni täita [~ teha]   sīldan va’itõd vi’zzõ tī’edõ

las jääda tegemata   la’z īegõ tī’emõt

Ta hakkab tööd tegema.   Ta īrgõb je’llõ tīedõ.

Ta teeb inimesega seitse imet.   Ta jelāb rištīngõks seis brīnõmtõ.

Nii on tööd teinud, et nahk on seljas märg.   Ne’i u’m tīedõ je’llõn, ku nǭgõ u’m sǟlgas ka’žži.

Köiele tehti sõlm otsa, et see läbi [august] ei läheks.   Kieudõn pa’ņ suoļm tutkāmõ, algõ ta läkkõ le’bbõ.

Mis ma teen selle eluga praegu?   Mis ma tī’eb sīe je’lkõks paldīņ?

Ta teeb minuga seitse imet.   Ta tī’eb mi’nkõks seis brīnõmtõ.

Ma ei tee kärbselegi halba.   Ma ä’b tī’e mittõ kärmizõn slikțõ.

Ära tee teisele liiga!   Alā tī’e tuoizõn pa je’nnõks!

Ta teeb jalad lahti.   Ta tī’eb jālgad vāldiņ.

						
tehas
  fa’brik s
(vabrik, tehas)
						
tehing
  je’ddõ|võtāmi s
(tehing)
						
tehnika
  tehnik s
(tehnika)
						
tehniline
  tehnili adj
(tehniline)
						
tehnoloogia
  tehnolōgij s
(tehnoloogia)
						
teine
  tuoi
(teine)

teist teed käia   tūoizta riekkõ kǟ’dõ

See on teine asi.   Se u’m tuoi ažā.

						
teine
(a)   pn
(muu, teine)

muul viisil   mūdõ vīțõ

muud midagi   mūdõ midēgõd

ja kõik muu   ja tikkiž mū

Seda teeb mõni teine.   Siedā tī’eb mingi mū.

(b)   tuoi pn
(teine)
						
teineteise
  ī’d|tuoiz pn
(üksteise, teineteise, üksteist, teineteist)

Me elame üksteise kõrval.   Mēg jelām ī’dtuoiz kūorõks.

Nad tunnevad üksteist.   Ne tundõbõd ī’dtūoizta.

						
teiseks
  tuoizõks adv
(teiseks)
						
teisipäev
  tūoizna|pǟva s
(teisipäev)
						
teisiti
(a)   mȭita adv
(muidu, teisiti)

muud viisi   mȭita vīțõ

(b)   mõitistiz adv
(teisiti, muudviisi)
(c)   mõitiz adv
(teisiti, erinevalt)

Aga ma mõtlen, et see on teisiti.   Agā ma mõtlõb, ku se u’m mõitiz.

(d)   mõitõz adv
(muidu, teisiti)

Kui teisiti ei saa, siis ma püüan saada enesele vaba aega aprillikuu esimesel poolel.   A’ž mõitõz ä’b või, si’z ma kǭ’ļõb sǭdõ eņtšon brī aigõ april kū e’žmis pūolsõ.

(e)   tuoistiz adv
(teisiti)
						
teismeline
  knopāndõks s
(alaealine, teismeline, nolk)

Alaealine on poolkasvanud.   Knopāndõks u’m pūolka’zzõn.

						
teistsugune
(a)   mõiti adj
(teistsugune, erinev)

täiesti teistsugune   a’mnä’mniz mõiti

(b)   tūoļi adj
(teistsugune, naasugune)

Mängisime selliseid ja teistsuguseid mänge.   Mǟngizmõ seļļiži ja tūoliži mǟngidi.

						
teke
(a)   nūzimi s
(teke, tekkimine)
(b)   su’ggimi s
(teke)
						
tekikott
  dek|ǭ’rõn s
(tekikott)
						
tekk
(a)   dek s
(kate, tekk)

Hobusetekke kooti lappidest, põrandariideid särkidest, ja vanad voodrid, pearätid, põlled, naiste pl   Ibīzdekīdi kudīz lupātist, pȭranddekīdi sērkišt, ja vanād ūoḑõrd, krīzdagõd, širtsõd, naizt blūzõd saitõ võttõd.

(b)   kǭņtš s
(tekk)

pargase kajuti tekk   sūrlǭja deņā kǭņtš

						
tekkimine
  nūzimi s
(teke, tekkimine)
						
teksased
  džinsõd s
(teksased, teksad, teksapüksid)
						
tekst
  tekst s
(tekst)
						
telefon
  tele¦fon s
(telefon)

Arst oli otse telefoni juures.   Aŗšt vȯ’ļ kū’oḑõn telefon jūrs.

						
telefonikõne
  telefon|rõk s
(telefonikõne)
						
telefoninumber
  telefon|nummõrz s
(telefoninumber)
						
telekanal
  televīzij|kanāl s
(telekanal)
						
teler
  televīzõr s
(televiisor, teler)
						

Redzami 3676 - 3699 no 4465 šķirkļiem