Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 3051 - 3074 no 4465 šķirkļiem

rida
(a)   jadā s
(jada, ahel, rida)
(b)   radā s
(rida, rivi, joon,)

terve rida   tīera radā

Vaat, kus lendab hanede rida.   Vān, kus līndab gūogõd radā.

Õpetaja seab lapsed ühte ritta.   Opātiji panāb lapst ī’dõ ra’ddõ.

Ta jooksis nii, et [tuline] jutt jäi taha.   Ta ne’i ailiz, ku radā ei tagān.

Jooksis nii, et sitarada jäi taha.   A’iliz nemē sitā radā ei tagān.

(c)   rīnda s
(rida)

nende ridade kirjutaja   nänt rīndad kēratiji

						
rihm
(a)   rī’mõz s
(rihm, vöö)
(b)   siksnõz s
(rihm)
(c)   vitsā s
(vöö, rihm)

püksirihm   bikšõ vitsā

seelikuvöö   gūngaserk vitsā

Te olete nagu ühe rihmaga kokku keeratud.   Tēg ūotõ ne’iku ī’d vitsāks vi’zzõ kīerdõd.

						
riidepuu
  ǭ’rõnd|käbīņtõb s
(riidevarn, riidenagi, riidepuu)
						
riie
(a)   ē’ḑmõz s
(riie, rõivas)
(b)   ǭ’rõn s
(riie, kangas)

riiet kududa   ǭ’rõnt ku’ddõ

						
riielda
  rīdļõ vi
(riielda, noomida, sõidelda)

Mina riidlen temaga.   Minā rīdļõb tä’mkõks.

						
riielda
  rīdļõ, strīḑõ vi
(tülitseda, riielda)

vastu hakata   vastõ strīḑõ

Meie tülitseme.   Mēg rīdļõm.

Mina tülitsen sinuga, nemad tülitsevad kahekesi.   Ma strīḑõb si’nkõks, ne strīḑõbõd kǭ’dskiņ.

Nad tülitsevad nii, et juuksed lendavad.   Ne strīdõbõd ne’i, ku ibūkst līndabõd.

						
riietus
(a)   kȭrda s
(riietus)

Ta lasi õmmelda enesele uued riided (uue riietuse).   Ta pa’ņ umblõm eņtšõn ūd kȭrda.

(b)   ǭ’rõnd s
(riided, riietus)

riideid õmmelda   ǭ’riņi umblõ

Riided võetakse seljast maha.   Ǭ’rõnd viedāb sǟlgast mǭ’zõ.

Riided pannakse kokku.   Ǭ’rõnd panāb ku’bbõ.

Riided said märjaks.   Ǭ’rõnd saitõ kažīzõks.

Riided istuvad tal [hästi] ümber.   Ǭ’rõnd tä’mmõn istābõd immõr.

Ta käib mustas riietuses.   Ta kǟ’b mustās ǭriņis.

						
riigiasutus
  vald|eitõks s
(riigiasutus)
						
riigikogu
  Rīgikogu s
(riigikogu)
						
riik
  vald, valst, vǭļikštõks s
(riik)

taevariik   touvõ vald

Ta räägib riigi(le) vastu.   Ta rõkāndõb valstõn vastõ.

						
riis
  rīsõd s
(riis)
						
riisuda
(a)   loupõ vt
(röövida, riisuda)

paljaks röövida   paļļõks loupõ

Ta röövis minult pettusega raha.   Ta loupiz mi’n kä’dstõ pietūksõks rǭ’dõ.

(b)   rībõ vt
(riibuda, riisuda)

Palju riisutakse enese jaoks mingit vara lähedale.   Pǟgiņ rībõb eņtš pierāst mingizt viļļõ le’žgõl.

(c)   rīštõ vt
(riisuda)

asjad ära riisuda   ažād ulzõ rīštõ

(d)   rīžõ vt
(riisuda, riibuda)

koort riisuda   i’ļdžemḑi rīžõ

rasva riisuda   ra’zzõ rīžõ

raha koku riisuda   rǭ’dõ ku’bbõ rīžõ

Piima riisutakse, riisutakse koor pealt ära, kui tuleb riisuda lusikaga.   Semḑi rīžõb, rīžõb i’ļdžēmḑa pǟldõst jarā, ku u’m rīžõmõst kǭjkõks.

						
riiul
  līst, loutš s
(riiul)

raamaturiiul   rǭntõd|loutš

Kapis on riiulid.   Käpsõ at lōtšõd.

Pane leib riiulile!   Pa’n lēba loutš pǟl!

Raamatud on riiulil.   Rǭntõd attõ loutšõs.

						
riiv
  drēgõl, rīv s
(riiv)

Pane uksele riiv (ette)!   Pa’n uksõn drēgõl je’ddõ!

Riiviga pannakse uks kinni.   Drēgõlõks drēgõltõb uks vi’zzõ

Riiviga riivitakse kartuleid.   Rīvkõks rīvõb na’ggiŗi.

						
riivida
  rīvõ vt
(riivida)

Ema riivib kookide jaoks porgandeid.   Ǟma rīvõb kakūd pierāst borkiņi.

						
rikas
(a)   pidātõb adj
(jõukas, rikas)

Ta sai jõukaks meheks.   Ta sai pidātõb mī’ekõks.

Ta on jõukas.   Ta u’m pidātõb.

(b)   rikāz adj
(rikas)

rikas kolhoos   rikāz kolhoz

Ta sai rikkaks.   Ta sai rikkõks.

						
rike
  rik s
(rike)

Masinal on rike.   Mašīnõn u’m rik.

						
rikkis
(a)   mätskõz adj
(käkras, rikkis, sassis)

sassis niit   mätskõz lānga

rikkis liha   mätskõz vȯzā

(b)   rikābõn adj
(rikkis)
						
rikkuda
(a)   maitõ vt
(rikkuda)

Rikud teda, sa rikud ta ära.   Māitõd tǟnda, sa rikūd tä’m jarā.

(b)   ni’ggõrtõ vt
(rikkuda)

Rikub liha ära, liha muutub ära närituks, auklikuks lõigatuks.   Ni’ggõrtõb vȯzā jarā, vȯzā īeb šnärbõlõks, ī’edtõd ouklimi.

(c)   plīndartõ vt
(lagastada, rikkuda)

Ta on lagastanud halupaadi ära.   Ta u’m plīndartõn pūdlǭja jarā.

(d)   plo’ggõ vt
(rikkuda)

Inimene rikub vaid elu ära, inimene midagi ei mõtle.   Rištīng plogūb set jelāmiz jarā, rištīng midāgõst ä’b mõttõl.

(e)   rikkõ vt
(rikkuda, nurjata)

Ta nurjas kõik ära.   Ta rikīz tikkiž jarā.

(f)   rikkõ vt
(rikkuda, rikki ajada)

elu rikkuda   jelāmizt rikkõ

tervist rikkuda   tīeratõ rikkõ

Ta rikkus masina ära.   Ta rikīz mašīn jarā.

Rätsep rikkus riide ära.   Skrūodõr rikīz ǭ’rõn jarā.

(g)   toņņõ vt
(lõhkuda, rikkuda)

Lõhub, rikub ära.   Toņņõb, rikūb jarā.

						
rikkumine
  i’ļ|astāmi s
(rikkumine)

seaduseõpetuse rikkumise kaudu   le’b pandõkst opātõks i’ļastāmiz

						
rikkus
  rikūz s
(rikkus)

See rikkus on olnud ja ära olnud, seda enam ei ole.   Se rikūz u’m vȯnd ja jarā vȯnd, siedā je’mmit ä’b ūo.

Liivlastel mingit rikkust ei olnud.   Līvõdõn mingizt rikūzt i’z ūo.

						
rind
  rīnda s
(rind)

naise rinnad   naiz rīndad

lapsele rinda anda   lapsõn rindõ andõ

täie rinnaga hingata   täud rīndaks jengõ

rinnuli laua peal   rīndadõks lōda pǟl

Siit rindade alt sai masseeritud, vajutatud.   Tästā rīndad aldõst sai broutštõd, pīkstõd.

Rinnas pistab.   Rīndas siskāb.

						
ring
(a)   kõ’r s
(ring, tiir)
(b)   rink s
(ring, sõõr)

Köis kukub nii ilusti sellistesse ringidesse.   Kieuž sadāb ne’i knaššõ seļļižiz rīnkiz.

						
ringi
(a)   immõr adv
(ümber, ringi)

ümberringi   amā immõr

ümber käia   immõr kǟ’dõ

ümber vaadata   immõr vaņtlõ

ümber piirata   immõr võttõ

(b)   immõrõ adv
(ümber, ringi)
(c)   immõr|gouți adv
(ümber, ringi)
(d)   immõr|kouți adv
(ringi)

ringi hulkuda   immõrkouți kǟ’dõ

Mardisandid käisid mööda küla ringi.   Mārțõdajājid ke’itõ pi’ds ki’llõ immõrkouți.

Pea käib ringi.   Pǟ lǟ’b immõrkouți.

(e)   rinkõ adv
(ringi, ümber)

Vaata ringi!   Vaņtõl rinkõ!

Lase silmad käia (mingu) ringi!   Lask sīlmad läkkõd rinkõ!

Ta keerab ümberringi, vähkreb nii.   Ta kīerõb immõrkouți rinkõ, ne’i vǟ’grõb.

						
ringi joosta
  immõr a’ilõ v com
(ringi joosta)
						

Redzami 3051 - 3074 no 4465 šķirkļiem