Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 2951 - 2974 no 4465 šķirkļiem

puuvili
  ougļõz, pū|vīļa s
(puuvili)

Puuviljad on õunad või marjad, mis on söödavad.   Ougļõd attõ umārd või mǭŗad, mis attõ sīedõb.

						
puuvill
  būom|vīla s
(puuvill)
						
puuvillane
  būom|villi adj
(puuvillane)
						
raadio
  radio s
(raadio)
						
rääkida
  rõkāndõ vt
(kõnelda, rääkida)

kokku leppida, kokku rääkida   ku’bbõ rõkāndõ

läbi rääkida   le’bbõ rõkāndõ

taga rääkida   sǟlgatagān rõkāndõ

teise juttu järele rääkida, korrata   tuoizõn tagān rõkāndõ

vastu rääkida   vastõ rõkāndõ

räägib nii, et sülg pritsib [~ läheb mööda õhku]   rõkāndõb ne’i, ku sīekõld lǟ’bõd pi’ds ga’isõ

auku pähe [~ pea täis] rääkida   pǟ tǟdõks rõkāndõ

räägib nagu juut mustlasega   ne’iku zīḑ tsigīņõks rõkāndõb

sood ja samblad kokku rääkida   sūod-sǭmald ī’dõku’bbõ rõkāndõ

tühja juttu [~ tuult-taevast (~ sitta-paska)] rääkida   tūldõ-tōvaztõ (~ sittõ-paskõ) rõkāndõ

räägib jämeda häälega [~ nagu tõrrest]   rõkāndõb ne’iku bǭļast

Ta räägib mulle vastu – tahab see teadja olla.   Ta rõkāndõb mi’nnõn vastõ – tǭ’b se tīedaji vȱlda.

Ma räägin sinuga nagu seinaga.   Ma rõkāndõb si’nkõks ne’iku sāinaks.

Üks räägib aiast, teine aiaaugust: üht juttu [nad] ei räägi.   Ikš rõkāndõb tarāst, tuoi tarā oukstõ: ī’dtõ rõkkõ ä’b rõkāndõt.

Ma räägin sinuga nagu juut oma palveid.   Ma rõkāndõb si’nkõks ne’iku zīḑ eņtš pǭtiŗi.

Meie räägime nagu siga hanega: üks läheb ga-ga-ga, teine röhib.   Mēg rõkāndõm ne’iku sigā gūogõks: ikš lǟ’b ga-ga-ga, tuoi rokīņțõb.

Ükski juut ei mõista, mis sa räägid.   Mitikš zīḑ ä’b mūošta, mis sa rõkāndõd.

Me räägime suust suhu, üksteise juures.   Mēg rõkāndõm sūstõ sū’zõ, ī’d tuoiz jūsõ.

Nad räägivad üksteisele suhu.   Ne rõkāndõbõd ī’dtuoizõn sū’zõ.

Oleme rääkinud!   Ūom rõkāndõnd!

						
rääkimine
  rõkāndõmi s
(rääkimine)
						
raam
  rǭm s
(raam)
						
raamat
  rǭntõz s
(raamat)

Ta istub raamatu taga.   Ta istāb rǭntõ tagān.

Ta istub ainult raamatute juures.   Ta istāb rǭntõd jūsõ set.

						
raamatukogu
  bibliotēk s
(raamatukogu)
						
raamatupidaja
  rǭntõd|pidāji s
(raamatupidaja)
						
raamatupidamine
  rǭntõ|pidāmi s
(raamatupidamine)
						
raamatupood
  rǭntõd|būoḑ s
(raamatupood)
						
raba
  rabād s
(raba)
						
rada
(a)   jālgad|riek s
(jalgrada, rada)

Jalgraja ääres kasvab pärn.   Jālgadriek aigās kazāb pǟrna.

(b)   radā s
(rada, tee)
(c)   takā s
(rada)

risti üle raja   rištõ i’ļ takā

						
radiaator
  radiātor s
(radiaator)
						
raha
  rǭ’ s
(raha)

peenraha   pīenti rǭ’

ränk raha   smagā rǭ

suur raha   sūr rǭ

annetada raha   rǭ’dõ eitõ

raha lüüa   rǭ’dõ ta’ggõ

raha läbi lüüa   rǭ’dõ jarā plīțõ

rahaks teha   rǭ’kõks tī’edõ

raha nagu vett   rǭ’dõ ne’iku vietā

Raha sulab sõrmede vahel.   Rǭ’ sulūb sūormõd va’isõ.

Raha eest ka kurat tantsib.   Rǭ’ je’dst kuŗē ka dāntšõb.

Minu ema kah hoidis suka sees raha.   Mi’n jemā ka pidīz sukā sizāl rǭ’.

Ta andis raha mulle peo peale.   Ta āndiz rǭ’ mi’nnõn pi’vvõ.

Sa tahad selle raha enesele hauda viia.   Sa tǭ’d sīe rǭ’ eņtšõn kalmõ vīdõ.

Suurustlemine raha ei maksa.   Sūrslimi rǭ’dõ ä’b maksā.

Õnn oleks olnud käes, ainult raha puudus.   Vȯņ vȯlks vȯnd kä’dsõ, set pūtiz rǭ’dõ.

Rahal ei või peal magada.   Rǭ’n ä’bvõi pǟlõ ma’ggõ.

Jaan jääb rahata.   Jǭņ īeb bäs rǭ’tõ.

Ta tegi oma härja rahaks.   Ta te’i eņtš ǟrga rǭ’kõks.

						
rahakott
(a)   pūnga s
(rahakott, kukkur)
(b)   rǭ’|pūnga s
(rahakott, rahapung)
						
rahastada
  finansīertõ vt
(rahastada, finantseerida)
						
rahasumma
  rǭ’|summa s
(rahasumma)
						
rahaühik
  rǭ’|ī’dit s
(rahaühik)
						
rahe
  ra’gdõ s
(rahe)

Sajab rahet.   Sadāb ra’gdõ.

Rahe peksab vilja puruks [~ pudiks].   Ra’gdõ rabūb vīļa poḑīks.

						
rahu
(a)   arm s
(rahu)

rahule jätta   armõ andõ

rahu pidada   armõ pi’ddõ

rahul olla   armõks vȱlda

Nüüd on ükskord rahu maa peal.   Ni u’m ikškõrd arm mǭ pǟl.

(b)   rovā s
(rahu, kivine merepõhja kõrgendik)

Ravad on veealused kivid.   Rovād at vie’da’llizt kivīd.

(c)   ro’ugõz s
(nääre, rahu)
						
rahul olla
  armsõ vȱlda v com
(rahul olla)
						
rahuldada
  armtõ vt
(rahuldada)
						
rahuldamine
  armtimi s
(rahuldamine)
						

Redzami 2951 - 2974 no 4465 šķirkļiem