Mina läheksin hea meelega nädalaks ajaks Tallinna. Minā jõvā mīelkõks nädīļ pǟl lǟ’ks Tallinnõ.
Pane laua peale! Pa’n lǭda pǟlõ!
Ta on minu peale vihane. Ta u’m mi’n pǟlõ kõ’zzi.
Iga lehma peale tuleb viis inimest. Jegā nī’emõ pǟlõ tulāb vīž rištīngtõ.
Takkaotsa laku ta tagumikku! Tagānd pǟlõ lakā tä’m tagānd!
Tulgu peale! Tulgõ pǟlõ!
Olgu peale! Vȯlkõ pǟlõ!
Pühi higi ära ja ela pealegi! Pū’st i’g järāndz ja jelā pǟl!
kallale tormata pǟlõ a’ilõ
peale ajada pǟlõ a’jjõ
peale jääda pǟlõ īedõ
peale panna pǟlõ pānda
peale tungida pǟlõ sa’ddõ
peale tikkuda pǟlõ tikkõ
Kes suurustab, võib öelda: „Ma jäin peale”. Kis sūrslõb, võib kītõ: „Ma ei pǟlõ”.
Kass valvab, kuidas võib talle kallale tormata, ja kohe sellele loomale peale, käppadega peale, hammastega kinni. Kaš vakțūb, kui võib tä’mmõn pǟlõ a’ilõ, un uzreiz sīe lūomõn pǟlõ, käpādõks pǟlõ, ambõdõks vi’zzõ.
Tulgu peale! Tulgõ pǟlõ!
Olgu peale! Vȯlkõ pǟlõ!
Pühi higi ära ja ela pealegi! Pū’st i’g järāndz ja jelā pǟl!
Võta raamat laua pealt! Võtā rǭntõ lǭda pǟldõ!
Ta hüppas tooli pealt põrandale. Ta īekiz ra’j pǟldõst pȭrand pǟlõ.
Ta tõusis toolilt üles. Ta nūziz ra’j pǟldõst i’lzõ.
Rauad pannakse hobudele suhu, et võiks teda kergesti peatada. Rōda panāb ibīzõn sū’zõ, la’z tǟnda võigõ kievāmstiz pi’ddõ.
