mul on hea meel mi’nnõn u’m jõvā mēļ
meeleparandus mīel parāntimi
meelt parandada mīeldõ parāntõ
meele järgi mīel pierāst
kellegi meele järgi teha mingizõn mīel pie’rrõ tī’edõ
meele pärast olla, meeldida mīel pie’rrõ vȱlda
meelde tuletada mīelõ pānda
viis meelt vīž mīeldõ
vastumeelt olla vastõ mīeldõ vȱlda
minu meelest mi’n mīelstõ
ei lähe ühes meeles ä’b lǟ’ ī’dtõ mīeldõ
hea meel, hea tuju jõvā mēļ
paha tuju kõ’zzi mēļ
tuju nii, nagu tuul puhub mēļ ne’iku tūļ pū’gõb
meelde jääda mīelõ īedõ
meelde jätta mīelõ jettõ ~ mīelõ pānda
meelde tulla ~ meelde turgatada mīelõ tūlda ~ mīelõ rabāgõ
meeles pidada mīelsõ pi’ddõ
meeles seista mīelsõ pī’lõ
meeles olla mīelsõ vȱlda
meelest ära unustada mīelstõ jarā u’nnõ
See läks mul meelest ära [~ välja mu meelest]. Se lekš ulzõ mi’n mīelstõ.
Kui miski vaid tuli meelde, ütles: mulle tuli pähe. Ku midāgõst set tu’ļ mīelõ, kītiz: mi’nnõn tu’ļ pǟ’zõ.
Ta meenutab teda hästi, heade sõnadega Ta mǟ’dlõb tǟnda jõvīstõ, jõvād sõnādõks.
Teist inimest meelitatakse, õpetatakse, aetakse, et see elagu, liikugu, tehku. Tūoizta rištīngtõ skūndartõb, opātõb, ajāb, la’z ta jelāg, la’z ta likkõg, la’z ta tī’egõ.
Emal tuli mitu korda teda meelitada. Jemān set kõrd vȯ’ļ tǟnda uktāmõst.