Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 1876 - 1899 no 4465 šķirkļiem

loom
  s
(pea, loom)

Mitu pead on teie karjas?   Mits pǟdõ u’m tä’d kǭŗas?

						
loom
  jelāj, lūomõz s
(loom)

loomakasvatus   jelājid rǭstimi

Loomal on looma tarkus ja looma jõud.   Lūomõn u’m lūomõ kovālõz un lūomõ joud.

Ta paneb looma köide (~ ketti).   Ta panāb lūomõ kieudõ (~ skēḑõ).

						
loomaaed
  lūomõd|tarā s
(loomaaed)
						
loomaliha
  jelāj|vȯzā, sūr|jelāj|vȯzā s
(loomaliha, veiseliha)
						
loomine
  lūomi s
(loomine)

kirjaviisi loomine   kēravīț lūomi

						
lööming
  taplimi s
(kaklus, lööming)
						
loomulik
  ilāli adj
(loomulik, looduslik)

oleks olnud loomulikum   vȯlks vȯnd ilālim

						
loosung
  lōzung s
(loosung)
						
loota
  lūotõ vt
(loota)

Ma loodan, et kõik läheb hästi.   Ma lūotõb, ku tikkiž lǟ’b jõvīst.

Loodetakse tema peale, ehk ta tuleb.   Lūotõb tä’m pǟlõ, agā ta tulāb.

						
lootus
  lūotõks s
(lootus)

väike lootus   piški lūotõks

lootust anda   lūotõkst andõ

						
lootusetu
  lūotõmõt adj
(lootusetu)

Kalurid sattusid lootusetutesse olukordadesse.   Kalāmī’ed päzīzt lūotõmõt vȯ’lmižiz.

						
lööve
  ulz|ra’bbõm s
(lööve)

rinnal on lööve   rīndad pǟl at ulzra’bbõmd

						
loovutada
  i’ļ|andõ vt
(üle anda, loovutada)

võim üle anda   vald i’ļandõ

						
lõpetada
  loptõ vt
(lõpetada)

kooli lõpetada   skūolõ loptõ

tööd lõpetada   tīedõ loptõ

Ta lõpetas künni.   Ta loptīz kindõ.

Ta lõpetas reha tegemise.   Ta loptīz tī’edõ re’jjõ.

Ta on oma töö ära lõpetanud.   Ta u’m eņtš tīe jarā loptõn.

						
lõpetaja
  loptāji s
(lõpetaja)
						
lõpp
(a)   lopāndõks s
(lõpp, lõpetus)

tee lõpp   riek lopāndõks

romaani lõpp   romān lopāndõks

lõpule viia   lopāndõks sǭņõ vīdõ

lõpuks   lopāndõksõks

See viimne lõpp tuleb.   Se pe’rri lopandõks tulāb.

Lõpp hea, kõik hea.   Lopāndõks jõvā, tikkiž jõvā.

Ta läheb oma lapsele lõppu tegema.   Ta lǟ’b eņtš lapsõn tī’emõ lopāndõks.

(b)   pe’rri s
(viimne ots, lõpp)

lõpuni   perīzt sǭņi

(c)   tutk s
(ots, lõpp)
(d)   tutkām s
(lõpp)

Mul oli töö lõpu pool.   Mi’nnõn vȯ’ļ tīe tutkām pūol.

Nad tegid lõpu.   Ne te’itõ tutkām.

Kui sa midagi otsid ja leiad, siis sa saad otsa kätte.   Ku sa midāgõst vȯtšūd ja līedad, sa sǭd tutkām kä’ddõ.

						
lõpuks
(a)   lopāndõksõks adv
(lõpuks)
(b)   perīzõks adv
(lõpuks, viimaks)

Lõpuks tulime hea(de)le mõt(e)tele.   Perīzõks tu’ļmõ jõvād mõtkõd pǟlõ.

Sa jääd lõpuks kõigest ilma [~ püksata].   Sa īed perīzõks īlma bikšidi.

						
lörts
  šlogā s
(lörts)
						
loss
  nīnõ s
(loss)
						
loterii
  loterij s
(loterii)
						
lõug
  lȭga s
(lõug)

Lõug on sammaldunud, ei ole puhas.   Lȭga u’m sǭmaltõn, ä’b ūo pū’dõz.

						
lõuna
(a)   lȭinag s
(lõuna)
(b)   lȭinagizt s
(lõunasöök, lõuna)

Ta sõi lõunat.   Ta sei lȭinagiži.

Täna olid lõunaks küpsetatud lestad.   Tä’mpõ vȯ’ļ lȭinagižis ūdtõd liestād.

(c)   lȭinagst|āiga s
(keskpäev, lõunaaeg, lõuna)

enne lõunat   je’dmõl lȭinagstāigõ

pärast lõunat   pierrõ lȭinagstāigõ

						
lõunasöök
(a)   lȭinagizt s
(lõunasöök, lõuna)

Ta sõi lõunat.   Ta sei lȭinagiži.

Täna olid lõunaks küpsetatud lestad.   Tä’mpõ vȯ’ļ lȭinagižis ūdtõd liestād.

(b)   lȭinast|āiga s
(lõunasöök)
						
lõvi
  louv s
(lõvi)

lõvipuur   louv krǭtiņ

						
luba
  lubā s
(luba)

luba anda   lubbõ andõ

luba küsida   lu’bbõ ki’zzõ

Ma sain loa Randa minna.   Ma sai lubā Randõ lǟ’dõ.

Ühelgi teisel ei olnud luba süüa.   Mitī’dõn mūn i’z ūo lubā sīedõ.

						

Redzami 1876 - 1899 no 4465 šķirkļiem