Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 1801 - 1824 no 4465 šķirkļiem

ligi tõmmata
  jū’rõ vie’ddõ v com
(ligi tõmmata)
						
liha
(a)   lejā s
(liha, ihu)

ihusse lüüa   le’jjõ eitõ

Ta on ihu minu ihust.   Ta u’m lejā mi’n lejāst.

Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.   Vaim kil u’m vaļmõz, bet lejā u’m nõ’ddõr.

Peab ootama, kui ta kasvatab liha oma luudele, siis on inimese nägu.   U’m vȯ’dlõmõst, ku ta kazātõb lejā eņtš lūd pǟlõ, si’z u’m rištīng nägū.

Luud, liha lusti täis.   Lūd, lejā luštõ täuž.

Ihu oli marraskil.   Lejā vȯ’ļ tūorõz.

Haigus lõi ihusse.   Rujā ētiz le’jjõ.

(b)   vȯzā s
(liha)

rasvane liha   lī’ebi vȯzā

loomaliha, lehmaliha   nī’emõ vȯzā

tailiha   pu’nni vȯzā

soolaliha   sūoli vȯzā

värske liha   priš vȯzā

sealiha   sigā vȯzā

lihaviilud   vȯzā škē’lõd

						
lihas
  muskiļ s
(lihas, muskel)
						
lihavõtted
  lejā|võtāmõd s
(lihavõtted, kevadpühad)
						
lihtne
  ī’d|kȭrdali, ī’d|kõrdi adj
(lihtne)

See on lihtne.   Se u’m ī’dkȭrdali.

						
lihtne
  irdzi adj
(tavaline, lihtne)

Võib öelda lihtvormiga.   Võib kītõ irdziz formõks.

						
lihtsalt
  ī’d|kȭrdastiz, kȭrdastiz adv
(lihtsalt)

Otsustasime seda teha lihtsalt o-ga.   Loptātizmõ siedā tī’edõ kȭrdastiz o-kõks.

Oleks võinud öelda lihtsalt.   Vȯlks võind kītõ kȭrdastiz.

						
liialdada
  lȭigastõ vi
(liialdada)
						
liialt
(a)   i’ļ|arū adv
(ülearu, liialt)

Īra keel oli läti keelega ülearu segatud.   Īra kēļ vȯ’ļ i’ļarū lețkīelkõks sie’gdõd.

(b)   lȭigastiz adv
(liialt)
						
liiga
  pa prp
(liiga)

liiga pikalt, liiga kaua   pa pitkāld

						
liiga
  pǭrak adv
(liiga)

Teisele tehakse liiga.   Tuoizõn tī’eb pǭrak.

						
liige
(a)   nipstā s
(liige)

Nad töötlesid neid kogu oma pere liikmete abiga.   Ne amā eņtš aim nipstād a’bkõks tīedslizt nēḑi.

(b)   nõtkõm s
(jäse, liige)
						
liiges
liigutada
(a)   liktõ vt
(liigutada)

Mitte kõrvagi ei liiguta – ei ole elus.   Mittõ kuorrõ ä’b liktā – ä’b ūo je’lsõ.

(b)   vǭŗštõ vt
(liigutada, avada ja sulgeda)

Uksi ühtlugu liigutatakse kinni-lahti.   Ukši ī’dstī’d vǭŗštõb vāldiņ – vi’zzõ.

Torm niisamuti liigutab uksi, kuni lõhub ära.   Tōvaz ne’i ī’ž vǭŗštõb ukši, kamēr a’rtõb jarā.

						
liigutus
  liktõks s
(liigutus)
						
liiklus
  likkimi s
(liiklus)

Mööda maanteed on tihe autoliiklus.   Pi’ds sūrdõriekkõ u’m sa’gdi outōmašīnõd likkimi.

						
liiklus
  ī’timi, jatkā s
(ühendus, liiklus)

tihe autobussiühendus   sa’gdi outōbussõd ī’timi

Ühendus mööda maateid oli väga raske.   Jatkā pi’ds mǭ riekīdi vȯ’ļ vä’ggi lǟlam.

Peamiseks ühenduseks kasutati veeteid.   Pǟmiz jatkās kȭlbatiz vie’d riekīdi.

						
liikuda
(a)   likkõ vi
(liikuda)

Ise sa liigud.   Ī’žeņtšõks sa likūd.

(b)   tūlda vi
(tulla, liikuda)

Hammas tuleb lahti ja tuleb välja.   Āmbaz tulāb vāldiņ ja tulāb ulzõ.

Uks tuleb lahti.   Ukš tulāb vāldiņ.

						
liikumine
  likkimi, likkõmi s
(liikumine)
						
liim
  līm s
(liim)

Liimiga liimitakse, määritakse, pannakse kokku nii, et ta hakkab ühtekokku.   Līmkõks līmtõb, võijõb, panāb ku’bbõ ne’i, ku ta akūb ī’dõku’bbõ.

						
liin
(a)   līn s
(liin, tugev nöör)
(b)   līnij s
(liin)

liine vedada   līnidi vie’ddõ

						
liit
  ī’t s
(liit, ühendus, ühing)
						
liita
  ī’tõ vt
(ühendada, liita)
						
liiter
  lītõr s
(liiter)
						
liitsõna
  ī’t|sõnā s
(liitsõna)
						

Redzami 1801 - 1824 no 4465 šķirkļiem