juurde astuda jū’rõ astõ
kõrvale hoida kilgõ astõ
sisse astuda si’zzõl astõ
vastu astuda, vastu hakata vastõ astõ
Ma kõnnin koju. Ma astāb kuodāj.
Mõlemad astuvad suurte sammudega randa. Mȯ’lmõd astābõd sūrd samūdõks randõ
Poeg astub isa vastu. Pūoga astāb izā vastõ.
kõnet pidada rõkkõ piddõ
lapsejutt laps rõk
patujutt patli rõk
selge jutt sieldi rõk
segane jutt mǟ’dõn rõk
sellest pole juttu sīest ä’b ūo rõkkõ
Millest on jutt? Missõst u’m rõk?
See jutt jäi meil nii katki. Se rõk ne’i mä’ddõn ei kațki.
Jutt ei ole selge, nagu pooltoores. Rõk ä’b ūo sieldõ, ne’iku pūoltūorõz.
Jutt enam ei lähe nii nagu vaja. Rõk jenīm ä’b lǟ’ ne’i, kui vajāg.
Jutu taga on suur mure. Rõk tagān u’m sūŗ mu’r.
