Kui piim on kalgenenud, siis seda pressitakse, et vadak tuleks välja, siis saadakse kohupiim. Ku sēmḑa u’m kuppõn, siedā presūb, la’z tulgõ zup ulzõ, si’z līb kuppõnsēmḑa.
kohut mõista ~ otsustada kū’odõ kandõ
kohtusse anda kū’oḑ kä’ddõ andõ
kohtusse kaevata kū’oḑõ kaibõ
kohut mõista kū’oḑõ kandõ
kohtu kaudu le’b kū’oḑ
See ei tule kohtu alla. Se ä’b tu’l kū’od alā.
Ma ei mõista kohut kellegi üle. Ma ä’b kānda kū’odõ i’ļ mitī’d.
Ta otsustas tema lahti lasta. Ta kāndiz kū’odõ tǟnda vāldiņ laskõ.
Kohus tunnistas süüdi. Kū’oḑ pidīz sīlizõks.
Kõigepealt läheb ta randa. Amāje’dsõ ta lǟ’b randõ.
kogu aeg amā āiga
kogu maailm amā mǭīlma
kogu hingest amāst jengst
kogu südamest amāst sidāmõst
Kõike tuleb ette. Amā tulāb je’ddõ.
Kõik läksid koju. Amād lekštā kuodāj.
Kõigil on ootajad. Amādõn āt vȯ’dlijizt
Kas nii kõik kanad räägivad? Või ne’i amād kanād rõkāndõbõd?
Neid on kõikjal. Nēḑi u’m amākouți.
Kõikjal töötatakse. A’mši jelābõd tīedõ.
Teda saadeti kõikjale. Tǟnda sǭtizt a’mži.
Ei jõua kõikjale minna. Ä’b jōda a’mži lǟ’dõ.
Heinamaal kasvab kõiksuguseid rohte. Nītsõ kazāb amāsu’glimiži aiņi.
kokku põrgata ku’bbõ a’ilõ
kokku ajada ku’bbõ a’jjõ
kokku kasvatada ku’bbõ kazātõ
kokku kasvada ku’bbõ ka’zzõ
kokku kõlada ku’bbõ ki’llõ
kooskõlastada ku’bbõ ki’ltõ
kokku sobida ku’bbõ kõlbõ
kokku korjata ku’bbõ kuoŗŗõ
kokku kutsuda ku’bbõ kutsõ
kokku leppida ku’bbõ lieppõ
kokku lugeda, kokku liita ku’bbõ lu’ggõ
kokku panna ~ koostada ku’bbõ pānda
kokku sobida ku’bbõ paššõ
kokku lüüa ku’bbõ ra’bbõ
kokku kraapida ku’bbõ rǭibõ
kokku rääkida ku’bbõ rõkāndõ
kokku langeda ku’bbõ sa’ddõ
kokku seada, koostada ~ kokku leppida ku’bbõ sǟ’dõ
kokku siduda ku’bbõ si’ddõ
kokku saada ku’bbõ sǭdõ
kokku tulla, koguneda ku’bbõ tūlda
kokku tõmmata ku’bbõ vie’ddõ
kokku võtta ku’bbõ võttõ
nagu kokku laulatatud ne’i ku ku’bbõ lōlatõd
kokku puutuda vastõ pūtõ
Siis hakatakse mõlemaid [nooda]tiibu vedama kokku. si’z īrgõbõd mȯ’lmidi tībidi vie’ddõ īņõks.
Nad mängivad kokku, kui ühel meelel on. Ne mǟngabõd ku’bbõ, ku ī’dsõ mīelsõ umāt.
Nad sobivad kokku, on ühesugused. Ne paššõbõd ku’bbõ, attõ ī’tizt.
Hoiab kokku, raasukese kaupa vaid võtab seda, jahu, vilja, las see kauem jätkuks. Toupõb, rǭziņ set võtāb ja tī’eb tä’mstõ, jo’vstõ, vīļastõ, la’z ta kōgiņ tīekõg.
ennast säästa ēņtšta skūoņõ
Ta hoiab raha kokku. Ta ārmakstõb rǭ’dõ.
Raha peab kokku hoidma. Rǭ’dõ u’m ārmakstõmõst.
Ma hoian midagi tagavaraks, raha hoian kokku, ma ei anna nii palju raha välja. Ma pidāb tagāvarāks midēgõst, rǭ’dõ ārmakstõb, ma ä’b ānda ne’i je’n rǭ’dõ ulzõ.
Mul on hea suutäis, ma hoian seda oma laste jaoks, oma emale. Mi’n u’m jõvā sūtäuž, ma ārmakstõb siedā eņtš lapst pierāst, eņtš jemān.
Iga kopikat tuleb säästa. Jegā kopīk u’m skūoņõmõst.
