Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 1276 - 1299 no 4465 šķirkļiem

kogu
(a)   amā adj
(kogu, kõik)

kogu aeg   amā āiga

kogu maailm   amā mǭīlma

kogu hingest   amāst jengst

kogu südamest   amāst sidāmõst

Kõike tuleb ette.   Amā tulāb je’ddõ.

(b)   tīera adj
(terve, kogu)

Nendes paberites on terve nädala töö.   Nēši papīeris u’m tīera nädīļ tīe.

						
koguda
  krǭ’jõ vt
(koguda, korjata)

Kogutakse enesele kokku vara või raha.   Krǭ’jõb eņtšõn ī’dõku’bbõ viļļõ või rǭ’dõ.

Kogutakse suka sisse.   Krǭ’jõb sukā si’zzõl.

						
koguda
  ku’bbõ, ku’btõ, vǭ’ikõ vt
(koguda)

varandust koguda   viļļõ vǭ’ikõ

jõudu koguda   joudõ ku’bbõ

						
kogudus
  lǭt|ku’b s
(kogudus)
						
kogumine
  kuoŗŗimi s
(korjamine, kogumine)

sulgede korjamine   dūoņõd kuoŗŗimi

marjakorjamine   mǭŗad kuoŗŗimi

pähklikorjamine   pē’gõd kuoŗŗimi

seenekorjamine   sīend kuoŗŗimi

						
koguneda
  ku’bbõ vi
(koguneda, koonduda)
						
koguni
  ī’ž adv
(isegi, koguni)

Ta teadis koguni seda.   Ta tīediz ī’ž siedā.

						
köha
  kie’v s
(köha)
						
koha
(a)   ūgandõks s
(müha, koha)

metsa müha   mõtsā ūgandõks

(b)   zāndar s
(koha)
(c)   zāndat s
(koha)
						
kohal
  kūožõl pop
(kohakuti, kohale, kohal)

majaga kohakuti [~ maja kohal]   kǭrand kūožõl

						
kohal
  pǟlõ adv
(kohal, peal, üle)
						
kohale
  paikõl adv
(paigale, kohale)

paigale jääda ~ kavasse jääda   paikõl īedõ

ametisse nimetada   paikõl ni’mtõ

ametisse panna [~ tõsta]   paikõl nustõ

paigale panna   paikõl pānda

Ma käsin teda, et ta jääks paigale.   Ma tǟnda panāb, la’z ta īegõ paikõl.

Ma peatan hobust.   Ma pidāb ibīzt paikõl.

Mereleminek jääb jõusse [~ paigale].   Mie’rrõ lē’mi īeb paikõl.

						
kohale
  kūožõl pop
(kohakuti, kohale, kohal)

majaga kohakuti [~ maja kohal]   kǭrand kūožõl

						
kohalik
  kūožli, kūož|pēļi adj
(kohalik, kohapealne)
						
kohata
  ku’bbõ sǭdõ v com
(kohata)
						
kohati
  pāikiņ adv
(kohati, paiguti)

Täna kohati sadas.   Tä’mpõ pāikiņ sadīz.

						
kohe
  ildīņ adv
(kohe)

Jalamaid minema!   Ildīņ je’dspē’ḑõn!

Ma tulen kohe.   Ma tulāb ildīņ.

						
kohev
  tšōgõn, tšougõn adj
(kohev)

Leib muutub kohevaks, ilusti auklikuks.   Lēba īeb tšougõnõks, knaššõ ouklizõks.

						
köhida
  kie’vtõ vt
(köhida)

Kui on köha, siis tuleb köhida.   Ku u’m kie’v, si’z u’m kie’vtõmõst.

						
kõhn
(a)   grabā adj
(lahja, kõhn)
(b)   vǭ’jli adj
(kõhn)

Nii kõhn, muud ei ole kui luu ja nahk.   Ne’i vǭjli, mūd ä’b ūo, ku lū ja nǭ’gõ.

Ta jääb kõhnaks.   Ta īeb vǭ’jlizõks.

See naine on kõhn nagu va soolalest.   Se nai u’m vǭ’jli nemē va pīkliestā.

						
koht
(a)   azūm s
(ase, koht, seisund)

aset leida   azūmt lieudõ

aset täita   azūmt täutõ

(b)   a’zmõz s
(ase, koht, seisund)
(c)   kūož s
(koht)

aset anda ~ kohta anda   kūožõ andõ

kohta näidata   kūožõ nä’gțõ

kohta valmis vaadata   kūožõ vaļmõks vaņtlõ

ei jää märga kohtagi   mittõ kažīzt kūožõ ä’b īe

Ta on oma koha leidnud.   Ta u’m eņtš kūož lieudõn.

Mul ei ole nii palju ruumi, kuhu võib jala panna.   Mi’nnõn ä’b ūo ne’i je’n kūožõ, kus võib jālga pānda.

Kellel oli hea koht, see võis öelda, et mul on soe koht.   Kīen vȯ’ļ jõvā kūož, ta võiž kītõ, ku mi’nnõn u’m lem kūož.

Ei ole kohta, kuhu pea panna.   Ä’b ūo kūožo, kus pǟ pānda.

Ta näitas minu kohta.   Ta nä’gțiz mi’n kūožõ.

Ma vaatasin enesele koha valmis.   Ma vaņtliz eņtšõn kūož vaļmõks.

Ta on õele ema asemel.   Ta u’m sõzārõn jemā kūõžõs.

(d)   pāika s
(koht, talu)
(e)   pāika s
(koht, paik)

Mitte paigastki!   Mittõ pāikast ka!

Ma ei saa paigalt ära.   Ma ä’b sǭ pāika pǟldõst jarā.

						
kõht
  ma’g s
(kõht)

suur kõht   sūr ma’g

tühi kõht   tijā ma’g

kõht nagu kott ees   ma’g ne’iku kuoț je’dsõ

Mul on kõht täis.   Mi’nnõn u’m ma’g täuž.

Kõht on kinni [~ ei lähe läbi].   Ma’g ä’b lǟ’ le’bbõ.

Sellel on ju jälle suur kõht.   Sīen ju tegīž u’m sūr ma’g.

Ma olen kõhuli maas.   Ma u’m ma’g pǟl mǭsõ.

Inimene läheb paksuks, ta kasvatab seda kõhtu vaid.   Rištīng īeb ja’mdõks, ta kazātõb siedā ma’ggõ set.

Sooled on kõhus.   Sūold at ma’gsõ.

Kõht on täis nagu trumm.   Ma’g u’m täuž ne’iku būnga.

						
kohta
  i’ļ prp
(kohta, pärast, üle)

Mis ta selle kohta ütles?   Mis ta i’ļ sīe kītiz?

Selle kohta pole midagi teada.   I’ļ sīe ä’b ūo midēgõst tieudtõb.

Kelle kohta see käib?   I’ļ kīen se u’m?

Ta naerab oma isa üle.   Ta na’grõb i’ļ eņtš izā.

Ei tulnud karta sissekukkumise pärast.   I’z ūo kārtamõst i’ļ si’zzõl sadāmiz.

						
kohtuda
  ku’bbõ sǭdõ v com
(kohtuda)
						
kohtumine
  ku’bbõ|sǭmi s
(kohtumine, kokkusaamine)
						

Redzami 1276 - 1299 no 4465 šķirkļiem