Ma kleebin paberi kinni. Ma klēibõb papīer vi’zzõ.
Kleebib ühe teisele külge liimiga. Lipīņtõb ī’d tuoizõn jū’rõ līmõks.
Tal ei ole kodu ja varju. Tä’mmõn ä’b ūo kuotā un vǭŗõ.
Nad tulevad koju Ne tu’lbõd kuodāj.
Ta on kodus. Ta u’m kuo’nnõ.
Nad tulevad kodunt. Ne tu’lbõd kuo’ndõst.
Tal on hea kodu. Tä’mmõn u’m jõvā kuo’d.
koeraamet pi’ņ amāt
koerajutt pi’ņ rõk
kahe pere [~ peremehe] koer kǭ’d perīmī’e pi’ņ
nagu koerad hauguvad üksteisele vastu ne’iku piņīd utābõd ī’d tuoizõn vastõ
koera kasvatada pi’ņņõ kazātõ
koera [~ koeraga] kallale ässitada pi’ņkõks õ’ŗštõ
Ema söödab koera leivaga. Jemā sīetõb pi’ņņõ lēbaks.
Ema söödab koerale leiba. Jemā sīetõb pi’ņņõn leibõ.
Kui koer sööb heina, tuleb kole ilm. Ku pi’ņ sīeb ainõ, si’z līb bǭ’rgõ āiga.
Nagu koerad kaklevad, nii inimesed elavad. Ne’iku piņīd taplõbõd, ne’i ro’vd jelābõd.
valu kannatada va’llõ kāndatõ
Ta kael kannab. Tä’m ka’ggõl kāndatõb.
