Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 1226 - 1249 no 4465 šķirkļiem

kippuda
  tikkõ vi
(tikkuda, kippuda)
						
kirg
  kirg s
(kirg)
						
kiri
  kēra s
(kiri)

kirja kirjutada   kerrõ kēratõ

						
kirik
  pivā||kuodā s
(kirik, pühakoda)

kirikumaksud   pivākuodā maksūd

						
kirik
  lǭt, lǭtõ s
(kirik)

Loll saab kirikuski peksa.   Jämp sǭb lǭtõl ka pieksõ.

						
kirjandus
  kērandõks, literatūr s
(kirjandus)

Liivikeelne kirjandus (välja arvatud 2 Matteuse evangeeliumi ja 2 kalendrit) on kirjutatud idaliivlaste keeles.   Līvõkēļi kērandõks (ulzõ arrõs 2 Matteus evangēliumõ ja 2 āigarǭntõzt) u’m kēratõd idālīvõd kīelsõ.

						
kirjanik
  kēranikā s
(kirjanik)
						
kirju
  kērabi adj
(kirev, kirju)
						
kirjutada
  kēratõ vt
(kirjutada)

sisse kirjutada   si’zzõl kēratõ

Ma kirjutasin su üles.   Ma kēratiz si’n i’lzõ.

						
kirjutamine
  kēratimi s
(kirjutamine)
						
kirjutis
(a)   kēra s
(kirjutis, artikkel)

Kõige suurem töö oli kõigi ajalehte sisse pandavate kirjutiste masinal matriitsidele kirjutamine.   Amā sūr tīe vȯ’ļ amād āigalī’edõ si’zzõlpandõb kērad mašīnõks matritsõd pǟlõ kēratimi.

(b)   kēratõks s
(kirjutis)
						
kirp
  sīezõr s
(kirp)
						
kirre
  idā s
(kirre)

Tuul puhub kirdest.   Tūļ pū’gõb idāst.

						
kirss
  kiršõz s
(kirss)
						
kirst
  kiršt, tīņ s
(kirst)
						
kirst
  zārka s
(kirst, puusärk, sark)

Kirstu juures oiatakse ja halisetakse omaette nii, et kahju on.   Zārka jūrs vȱikabõd ja kunkstõbõd īž eņtšõks ne’i, ku zǟl um.

						
kirves
  kīraz s
(kirves)

kirvest käiata   kīrazt keijõ

kirvega raiuda   kirrõks ra’dļõ

						
kisa
kitarr
  gitār s
(kitarr)
						
kits
  tikā s
(kits)

Ta annab kitsele heina.   Ta āndab tikān ainõ.

Ta söödab kitse heinaga.   Ta sīetõb tikkõ āinaks.

						
kitsas
  kitsāz, ǭ’dõz, ǭ’di adj
(kitsas)

kitsas pintsak   kitsāz a’m

kitsad ruumid   kitsõd rūimõd

kitsas tee   ǭ’dõz riek

kitsas elamine   ǭ’dõz jelāmi

kitsas pael   ǭ’dõz līnta

kitsad kindad   ǭ’dõd kindõd

						
kiusata
  kiužõ, spīțõ, vilbiņtõ vt
(kiusata)

Ära kiusa mind!   Alā kiuž mīnda!

Teist kiusatakse, tehakse, mida ei pea tegema.   Tūoizta spīțõb, tī’eb mis ä’b ūo tī’emõst.

Kiusab jutuga.   Spīțõb rõkkõks.

Mis sa lapsi kiusad! – kui midagi tõotatakse, narritatakse, valetatakse.   Mis sa läpši vilbiņtõd! – ku midāgõst tȭitab, tratsīņtõb, pietāb.

						
kivi
  ki’v s
(kivi)

komistuskivi   vastõlikkimiz ki’v

nagu kivi südamel   ne’i ku ki’v sidām pǟl

kive murda   kivīdi murdõ

kive lõhata   kivīdi pouktõ

Ei jäetud kivi kivi peale.   I’zt jetāt ki’v ki’v pǟlõ.

Kivid kisendavad.   Kivīd räukõbõd.

						
klass
  klas s
(klass)
						
klassijuhataja
  klas|kazātiji s
(klassijuhataja)
						

Redzami 1226 - 1249 no 4465 šķirkļiem