Liivikeelne kirjandus (välja arvatud 2 Matteuse evangeeliumi ja 2 kalendrit) on kirjutatud idaliivlaste keeles. Līvõkēļi kērandõks (ulzõ arrõs 2 Matteus evangēliumõ ja 2 āigarǭntõzt) u’m kēratõd idālīvõd kīelsõ.
sisse kirjutada si’zzõl kēratõ
Ma kirjutasin su üles. Ma kēratiz si’n i’lzõ.
Kirstu juures oiatakse ja halisetakse omaette nii, et kahju on. Zārka jūrs vȱikabõd ja kunkstõbõd īž eņtšõks ne’i, ku zǟl um.
Ta annab kitsele heina. Ta āndab tikān ainõ.
Ta söödab kitse heinaga. Ta sīetõb tikkõ āinaks.
kitsas pintsak kitsāz a’m
kitsad ruumid kitsõd rūimõd
kitsas tee ǭ’dõz riek
kitsas elamine ǭ’dõz jelāmi
kitsas pael ǭ’dõz līnta
kitsad kindad ǭ’dõd kindõd
Ära kiusa mind! Alā kiuž mīnda!
Teist kiusatakse, tehakse, mida ei pea tegema. Tūoizta spīțõb, tī’eb mis ä’b ūo tī’emõst.
Kiusab jutuga. Spīțõb rõkkõks.
Mis sa lapsi kiusad! – kui midagi tõotatakse, narritatakse, valetatakse. Mis sa läpši vilbiņtõd! – ku midāgõst tȭitab, tratsīņtõb, pietāb.
komistuskivi vastõlikkimiz ki’v
nagu kivi südamel ne’i ku ki’v sidām pǟl
kive murda kivīdi murdõ
kive lõhata kivīdi pouktõ
Ei jäetud kivi kivi peale. I’zt jetāt ki’v ki’v pǟlõ.
Kivid kisendavad. Kivīd räukõbõd.
