üles tursuda i’lzõ gobāgõ
Leib kerkib üles. Lēba kopsūb i’lzõ.
Muld käärib. Mǭ kopsub.
Leib tõuseb, kerkib üles. Lēba nūzõb, kobūb i’lzõ.
Taigen kerkib pärmiga või niisama. Mī’kõl nūzõb i’lzõ tīemī’ekõks või ne’iī’ž.
ükskõik kes ikštäuž, kis
kellede seast ka teie olete kutsutud kīend siegāst ka tēg ūot kutstõd
Ma võtsin selle venna, kelle ma ise tahtsin. Ma võtīz sīe ve’ļ, mis minā ī’ž tǭ’ž
Küla keskel on suur maja. Kilā sidāmõl u’m sūr kuodā.
Ta on meie keskel. Ta u’m mä’d sidāmõs.
Ta tuli meie keskele. Ta tu’ļ mä’d sidāmtõ.
Tehti küla keskele suur maja. Te’i kilā sidāmtõ sūr je’l.
Pempi keskel on sellised seljandikud. Pemp sidāmtõ at seļļizt kāngard.
Mu maja on küla keskel. Mi’n tubā u’m kilā sidāmtõ.
Ta tuli meie keskele. Ta tu’ļ mä’d sidāmtõ.
Tehti küla keskele suur maja. Te’i kilā sidāmtõ sūr je’l.
Pempi keskel on sellised seljandikud. Pemp sidāmtõ at seļļizt kāngard.
Mu maja on küla keskel. Mi’n tubā u’m kilā sidāmtõ.
iga kaluri läbistikune aastateenistus jegā kalāmī’e le’ble’bbi āigastpe’ļmi
enne lõunat je’dmõl lȭinagstāigõ
pärast lõunat pierrõ lȭinagstāigõ
lõunauinakut teha pǟvasidāmt ma’ggõ
Raha võib hoida, et see kauem kestaks. Rǭ’dõ võib toupõ, la’z ta jo kōgiņ tīekõg.
