mustaks saada mustāks īedõ
haigeks jääda rujāks īedõ
pimedaks jääda so’ugdõks īedõ
sisse kasvada si’zzõl ka’zzõ
suureks kasvada sūrõks ka’zzõ
kinni kasvada vi’zzõ ka’zzõ
Nüüd on Tsälmõti jõgi kinni kasvanud. Paldīņ Tsä’lmõt jo’ug u’m vi’zzõ ka’zzõn.
See kasvab kui seen: täna ei ole, homme on poolkuivanud. Se kazāb ku sēņ: tämpõ ä’b ūo, mūpõ līb pūolkuijõn.
Liigliha kasvab sisse. Vȭrõzlejā kazāb si’zzõl.
Hobusetekke kooti lappidest, põrandariideid särkidest, ja vanad voodrid, pearätid, põlled, naiste pl Ibīzdekīdi kudīz lupātist, pȭranddekīdi sērkišt, ja vanād ūoḑõrd, krīzdagõd, širtsõd, naizt blūzõd saitõ võttõd.
Nagu kate langes silmade eest. Nemē kat lāngiz sīlmad je’dst.
Väike, väike neiu, sada katet peal. Piški, piški neitst, sadā kattõ pǟlõ.
katkega häälik katkāndõd ki’lliji
Niit katkes. Lānga katkāstiz.
Lõng on rebenenud. Lānga u’m kațkīstõn.
katkeline katkāstõd
Lammas tõmbas köie katki. Lāmbaz katkāstiz kieud kațki.
Ta katkestas oma rindealuse ära. Ta katkāstiz eņtš rīndadalīz jarā.
katki lõigata kațki ī’edõ
katki rebida kațki kīskõ
katki minna kațki lǟ’dõ
katki murda kațki murdõ
katki lüüa kațki ra’bbõ
Köis on katki. Kieuž u’m kațki.
Mära löönud sisse, ja see puu on risti pooleks ja nagu näuh on maas. Märā pȯtkāstõn si’zzõl, un se pū u’m rištõ kațki un neku šnäu u’m mǭsõ.
lapse häll laps äl
suurhäll (köitega) sūr äl
Meil oli laudadest neljakandiline häll tehtud. Mä’ddõn vȯ’ļ dēļist nēļakaņțlimi äl tī’edõd.
Kahest kohast oli häll lae külge kinni pandud. Kǭ’dst kūožõst äl vȯ’ļ la’ggõd jū’r vi’zzõ pa’ndõt.
katkised käed kațkizt kädūd
katkine nõu kațki rīst
katkine sukk kațki sukā
katkise küna juurde jääda kațkīz mȯļd jū’r īedõ
Ta proovis, kuidas [auto] tagasi sõidab ja kuidas keerab. Ta ko’gtiz, kui tā’giž bro’utšiji ja kui kīeriji.
Ta katsub sõrmedega. Ta kǭ’ļõb suormõdõks.
Kartulit katsutakse noaga. Na’ggõrztõ kǭļõb veisõks.
jõudu proovida joudõ kǭ’ļõ
läbi katsuda tagān kǭ’ļõ
Ta katsus minna. Ta kǭ’ļiz lǟ’dõ.
Kass proovib oma küüsi, kas on kõvad. Kaš kǭ’ļõb eņtš kīņtšidi, või at vizād.
katsuda midagi teha kǭ’ļõ midāgõst tī’edõ
Seejuures on püütud vähendada läti keele elemente. Sīejūs u’m kǭ’ļdõd veitantõ lețkīel elementidi.
proovida – katsuda, maitsta prōvõ – kǭļõ, smekkõ
kinni katta vi’zzõ kattõ
lauda katta loudõ kattõ
sängi katta lo’vvõ kattõ
lauda katta loudõ la’gtõ
voodit teha lo’vvõ la’gtõ
Lumi katab maad. Lu’m katāb mǭdõ.
Kui tõustakse üles, tuleb voodi kinni katta. Ku nūzõb i’lzõ, si’z u’m lovā la’gtõmõst vi’zzõ.
Lina on pandud [~ laotatud] kokku [~ kinni]. Palāg u’m la’gtõd vi’zzõ.
Varjab ennast: läheb varju, seisab varjus, tuleb varjust. Vǭŗõb ēņtšta: lǟ’b vǭŗõz, pī’ļõb vǭŗõs, tulāb vǭŗstõ.
Katab ennast külma eest tekiga. Vǭŗõb ēņtšta kīlmast dekkõks.
Raamat on antud minu kätte. Rǭntõz u’m andtõd mi’n kä’ddõ.
Sa jäid sõdurite kätte. Sa eid zōldatõd kä’ddõ.
Mikīļ istus päikse kätte. Mikīļ istīz pǟva kä’ddõ.
