Mõisnikud alandasid talupoegi. Mȯiznikād alāntizt ta’lro’vžti.
Būņtik ei tahtnud ennast alandada lätlaste ees. Būņțik i’z tǭ’ alāntõ ēņtšta lețliztõn.
Alandatakse teda veel madalamale. Madāltõb tǟnda jo madāliz.
paljas pealagi pǭļaz pǟ
paljas nagu porgand (~ nagu puu) pǭļaz ne’iku borkõn (~ ne’iku pū)
palja peaga paļļõ pǟkõks
palja silmaga paļļõd sīlmadõks
paljaste kätega paļļõd kädūdõks
paljaks riisuda paļļõks salāndõ
paljastada paļļõks tī’edõ
Laps on alasti. Läpš u’m pǭļaz.
Paljas luu ja nahk, muu on vähehaaval ära näritud. Pǭļaz lū un nǭ’gõ, mū u’m rǭziņ jarā gro’uždõd.
Paljaste kätega püüti jänes kinni. Paļļõd kädūdõks akīz kõps vi’zzõ.
Ma näen palja silmaga. Ma nǟb paļļõd sīlmadõks.
Ma olen vaene [~ paljas] kui rott. Ma u’m pǭļaz ku svȯrkõz.
Tänavu suvi sugugi ei taha alata. Tä’mnāigast sõ’vvõ sugīd ä’b tǭ’ irgõ.
Tänavu kalapüük algas hilja. Tä’mnāigast ve’jmi īrgiz o’bbõ.
Sellistel päevadel lasime alati lambad kokku. Seļļiz päuvši laskīzmõ alz lambõd ī’dõku’bbõ.
Ta käis alati meie juures. Ta ke’i ī’dtõkabāl mä’d jūs.
Ta ikka püüab kala. Ta ī’dtõkabāl vejūb.
Saksamaa oli sõja alustaja. Saksāmǭ vȯ’ļ suodā irgiji.
Meie külas Brõkšā Gust oli igal suvel heinaaja alustaja. Mä’d kilās Brõkšā Gust vȯ’ļ jegā sõ’vvõ āinaāiga irgiji.
Algul neid püüti vähe. E’žmõks nēḑi vejīz veitõ.
aasta algul āigast īrgandõksõl
esialgu e’žmiz īrgandõksõl
möödunud sajandi algul lǟ’ndz sadāāigastõd īrgandõksõl
