Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 876 - 899 no 4465 šķirkļiem

juures
(a)   jūs adv
(juures, kallal)
(b)   jūsõ adv
(juures, käes)

juures olla   jūsõ vȱlda

Nüüd on lõunaaeg varsti käes olnud.   Ni u’m vȯnd lȭinagstāiga pigā jūsõ.

Õhtu tuleb kätte.   Līb ȭ’dõg jūsõ.

						
juures
  jūsõ, jūs, jūrsõ, jūrs pop
(juures, kallal)

Ma olin arsti juures.   Ma vȯ’ļ aŗšt jūs.

Ta töötab maja kavandi kallal.   Ta jelāb kuodā projekt jūs.

						
juurest
  jūstõ, jūst pop
(juurest)

Ma tulen arsti juurest.   Ma tulāb aŗšt jūstõ.

						
juurvili
(a)   jūr|vīļa s
(juurvili)
(b)   piški|vīļa s
(juurvili, köögivili)
						
juust
  sȭira s
(juust, sõir)
						
juut
  zīḑ s
(juut)

nagu juut teeb äri   ne’iku zīḑ tī’eb šeft

Kui mõni inimene sööb laua juures, tal on müts peas, siis öeldakse, sina sööd nagu juut.   Ja mingi rištīng sīeb lōda jūrsõ, tä’mmõn u’m kibār pǟsõ, si’z kītõb, sinā sīed ne’i ku zīḑ.

						
ka
  ka adv
(ka, kah)

Ka tema tuli.   Ka tämā tu’ļ.

						
kaal
  skǭlõd, svarā, va’it, va’itõks s
(kaal)

kaalu järgi   va’itõks pierrõ

Elu on kaalul.   Jeng u’m skǭlõd pǟl.

Kaal on midagi, mis on väärtuslik.   Svarā u’m midāgõst, mis u’m vērtig.

Ta sõnadel on kaalu.   Tä’m sõnādõn u’m svarā.

Tema sõnal on kaalu.   Tä’m sõnān u’m va’itõks.

						
kaalikas
  strink, trink s
(kaalikas)

Kaalikad on maitsvad.   Strīnkõd attõ ma’gḑõd.

						
Kaalud
  Skōlõd s
(Kaalud)
						
kaaluda
  tagān mõtlõ v com
(taga mõelda, kaaluda)
						
kaaluda
  sva’rrõ, va’itõ vt
(kaaluda)

Jahu pole õige siseruumis [~ sees] kaaluda.   Jo’vḑi ä’b ūo sizāl riktig sva’rrõ.

Kaaluge mulle üks pund soola!   Va’itigid mi’nnõn ī’d pūnda sūolõ!

						
kaamera
  kamer s
(kaamera)
						
käänata
  kīerõ vt
(keerata, käänata, väänata)

hambaid kiristada   ambidi kīerõ

vett välja väänata   kīerõ vie’dst ulzõ

riietest väänas vett välja   ǭ’rõnd kīeriz vie’dstõ ulzõ

Ta keeras oma silmad ära.   Ta kīeriz eņtš sīlmad jarā

						
kääne
  nõtk s
(kääne)

kohakäänded   kūož nõtkõd

						
käärid
  škērõd s
(käärid)

Kääridel on kaks poolt.   Škērõdõn attõ kakš pūoldõ.

						
kaart
  kǭrtõz s
(kaart)

kaardil näidata   kǭrtõ pǟl nä’gțõ

						
kaas
  kǭņtš s
(kaas)

Lugesin raamatu kaanest kaaneni.   Ma lugīz rǭntõ kǭndstõ kǭndtõ sǭņõ.

						
kaasa
(a)   īņõ adv
(kaasa)

kaasa anda   īņõ andõ

kaasa teha ~ kaasa elada   īņõ je’llõ

kaasa minna   īņõ lǟ’dõ

kaasa tõmmata   īņõ tõmbõ

kaasa tunda   īņõ tundõ

kaasa vedada   īņõ vie’ddõ

Mul on hea meel, et sa tuled meiega kaasa.   Mi’n u’m jõvā mēļ, ku sa tulād mä’ddõn īņõ.

(b)   īņõz adv
(kaasa, ühes)

Tulge kaasa!   Tulgid īņõz!

Meile oli antud kaasa suhkrut.   Mä’ddõn vȯ’ļ andtõd īņõz tsukkõrzt.

Anīta rääkis meile kõigile eesti keeles kaasa.   Anīta rõkāndiz mä’ddõn amādõn īņõz ēsti kīelkõks.

						
kaasa elada
  īņõ je’llõ v com
(kaasa elada)
						
kaasa lüüa
  ja’ggõ võttõ v com
(kaasa lüüa, osa võtta, osaleda)
						
kaasa lüüa
  īņõ je’llõ vt
(kaasa lüüa)
						
kaasa tunda
  īņõ tundõ v com
(kaasa tunda)
						
kaasaegne
(a)   modǟrn adj
(moodne, kaasaegne)
(b)   tä’m|pǟvaļi adj
(tänapäevane, kaasaegne)
						
kaasas
  īņõ, īņõs adv
(kaasas)

kaasas käia   īņõ kǟ’dõ

Ühel-teisel olid vennad ja õed kaasas.   Ī’dõn tuoizõn vȯ’ļtõ veļīd ja sõzārd īņõ.

Käi minuga kaasas!   Kǟ’ mi’nnõn īņõ!

Mul on dokumendid kaasas.   Mi’nnõn at dokumentõd īņõs.

						

Redzami 876 - 899 no 4465 šķirkļiem