julge inimene julgi rištīng
julget meelt anda julgõ mīeldõ andõ
Ole vapper! Vȯ’l julgi!
jumalat paluda, palvetada jumālt pallõ
jumalaga jätta jumālõks jettõ
Jumala pärast! Jumāl pierāst!
Jumalaga! Jumālõks!
Jumal andku! La’z jumāl āndag!
Jumal aidaku! La’z jumāl ä’bțõg!
Jumal hoidku! La’z jumāl vȱidag!
Kas sa siis jumalat ei karda? Või si’z sa jumālt ä’d kārta?
Jumal seda teab! Jumāl siedā tīedab!
Ära jumala eest vanapoisiks jää! Alā jumāl pūolstõ vanāpȯisõks īe!
kõrts [~ kuradi jumalateenistus] kuŗē lǭt
jumalateenistust pidada lǭtõ pi’ddõ
jumalateenistusele minna lǭtõl lǟ’dõ
jumalateenistusel käia ~ jumalateenistusest osa võtta lǭtõl kǟ’dõ
just nii kū’oḑõn ne’i
justkui kū’oḑõn nemē
otse näkku öelda kū’oḑõn siļmõz kītõ
just siis kū’oḑõn si’z
otse vastupidi kū’oḑõn vastõpē’ḑõn
Just täna ta ei tulnud. Kū’oḑõn tämpõ ta i’z tu’l.
Just sellepärast ma tulin. Kū’oḑõn sīepierāst ma tu’ļ.
Tema naine on lausa skisofreenik Tä’m nai u’m kū’oḑõn šizofrēnik.
Ta alles tuli. Ta niset tu’ļ.
See oli nüüdsama. Se niset vȯ’ļ.
Ta just praegu käis siin. Ta niset paldīņ ke’i sī’ḑš.
Ta läheb teisele jutustama. Ta lǟ’b tuoizõn nīžõm.
Ta jutustab teisele palju midagi. Ta nīžõb tuoizõn pǟgiņ midāgõst.
maha juua jarā jūodõ
oma aru ära juua eņtš mīel jarā jūodõ
oma aru perse juua eņtš mīel pierzgõ jūodõ
ennast täis juua ēņtšta tǟdõks jūodõ
joob veini nagu vett jūob vīnõ ne’i ku vietā
Hobusele antakse pangest juua. Ibīzõn āndab paņštõ jūodõ.
Ta joob vett. Ta jūob vietā.
Ta joob kruusist. Ta jūob krūzõst.
Ta joob kogu ämbrist. Ta jūob amāst paņstõ.
Ta jõi oma raha maha. Ta juoi eņtš rǭ’ jarā.
Kas need seal läksid jooma? Või ne sǟ’l lekštõ jūomõ?
Mis sa enesele sisse oled joonud, et sa selline oled? Mis sa eņtšõn ūod si’zzõl jūond, ku sa seļļi ūod?
Ma võin juua terve pudeli, miks mitte pisikest klaasi? Ma võib jūodõ tīera potīļ, mikš mittõ piškīzt glǭzõ?
Ta jõi nii, et nina klaasi põhjas. Ta juoi ne’iku nanā glǭz pū’ojsõ.
juuri ajada jūŗi a’jjõ
[umbrohu] juuri korjata jūŗi kuoŗŗõ
juurduda jūŗi võttõ
juurtest kalakorv jūŗšti rētš
juure võtmine jūr võtāmi
juurde pääseda jū’rõ pä’zzõ
juurde lisada jū’rõ pānda
juurde saada jū’rõ sǭdõ
juurde võtta jū’rõ võttõ
juurde võtta jū’rõ võttõ
Natuke tuleb juurde teenida. Rǭz u’m pe’ļļõmõst jū’rõ.
Ta teenis hea kopika lisaks sissetulekule kaluri tööst. Ta peļīz jõvā kopīk jū’rõ si’zzõltu’lmizõn kalāmī’e tīestõ.
oma sõnade juurde jääda eņtš sõnād jū’rõ īedõ
Ma lähen arsti juurde. Ma lǟ’b aŗšt jū’rõ.
Istu laua äärde! Istā lōda jū’rõ!
Ta lendas piimakausi juurde. Ta līndiz sēmḑa kouš jū’rõ.
Ta pühkis käed käterätiku külge. Ta pū’stiz kädūd sīlmadǭ’rõn jū’rõ.
Ta asus töö kallale. Ta akīz tīe jū’rõ.
