Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 801 - 824 no 4465 šķirkļiem

jätkata
  jatkõ vt
(jätkata)

Jätkatakse, pannakse kaks kokku või tükk juurde.   Jatkūb, panāb kakš ī’dõku’bbõ või kabāl jū’rõ.

						
jätkuda
(a)   jatkõ vi
(jätkuda)

See jutt jätkub veel.   Se nīž ve’l jatkūb.

(b)   tīekõ vi
(jätkuda, kesta)

Raha võib hoida, et see kauem kestaks.   Rǭ’dõ võib toupõ, la’z ta jo kōgiņ tīekõg.

						
jätta
  jettõ vt
(jätta)

ilma peale jätta   īlma pǟlõ jettõ

maha jätta   jarā jettõ

järele jätta   tagān jettõ

Ta viis mu kaasa ja jättis ilma peale.   Ta vīž mi’n īņõ ja jetīz īlma pǟl.

Ma jätan koera enesele.   Ma jetāb pi’ņ eņtšõn.

Ma jätan sind magama.   Ma jetāb sīnda ma’ggõm.

						
jne
  j. n. j. term
(jne)
						
jõgi
  jo’ug s
(jõgi)

Rannas on väiksed jõed.   Rāndas at piškizt jougūd.

Rannas ei ole suuri jõgesid.   Rāndas ä’b ūo sūŗi jougīdi.

						
jogurt
  jogurt s
(jogurt)
						
jõhvikas
  gārban s
(jõhvikas, kuremari)

jõhvikaid korjata   gārbaņi kuoŗŗõ

						
joodik
  jūoji s
(joodik)

Joodikul kunagi ei jätku raha.   Jūojizõn kunāid ä’b täut rǭ’dõ.

Tema mees jäi joodikuks   Tä’m mīez ei jūojizõks.

						
jooga
  jōga s
(jooga)
						
joogivesi
  jūodõb|ve’ž s
(joogivesi)
						
jook
  jūomn|āiga s
(jook)

mõru jook – selline, mis ei ole magus, mis on vastik   kǭraz jūomnāiga – seļļi, mis ä’b ūo ma’gḑi, mis u’m vastõ

magus jook   ma’gḑi jūomnāiga

vägev jook   ve’ggi jūomnāiga

Merele tuleb võtta jook kaasa.   Mie’rrõ u’m võtāmõst jūomnāiga īņõz.

Vasikale joodetakse jooki.   Vāškizõn jūotõb jūomnaigõ.

Vasikat joodetakse joogiga.   Vāškizt jūotõb jūomnāigaks.

						
jooks
  jūokš, jūokšimi s
(jooks)

Niisuguse jooksuga võib saada otsa.   Seļļiz jūokšõks võib sǭdõ tutkāmt.

Me vaatasime sportlaste jooksu.   Mēg vaņtlizmõ sportlizt jūokšimizt.

Su jooksmisest ei ole mingit kasu.   Si’n jūokšimizõn ä’b ūo mingizt ka’zzõ.

Suure jooksuga ma sain talle järele [~ sain ta kätte].   Sūr jūokšimizõks ma sai tä’m kä’ddõ.

						
jooksul
  āigal pop
(jooksul, kestel)

saja aasta jooksul   sadā āigast āigal

						
joomine
  jūomi s
(joomine)

Oma joomisega ta kaotas selle koha.   Eņtš jūomizõks ta kǭ’tiz sīe kūož.

						
joon
(a)   līnij s
(joon)
(b)   radā s
(rida, rivi, joon,)

terve rida   tīera radā

Vaat, kus lendab hanede rida.   Vān, kus līndab gūogõd radā.

Õpetaja seab lapsed ühte ritta.   Opātiji panāb lapst ī’dõ ra’ddõ.

Ta jooksis nii, et [tuline] jutt jäi taha.   Ta ne’i ailiz, ku radā ei tagān.

Jooksis nii, et sitarada jäi taha.   A’iliz nemē sitā radā ei tagān.

(c)   strīp s
(triip, joon)

Kui paat saab muude joonele, isa mõõdab vett.   Ku lǭja sǭb munt strīpõ, izā āigõb vietā.

(d)   trīp s
(triip, joon)
(e)   vīps s
(joon, kriips)

Ma vean paberile jooni.   Ma viedāb papīer pǟlõ vīpsidi.

						
joonis
  grafik s
(graafik -u, joonis)
						
joonistada
  tǟ’tõ, zī’mõ, zī’mtõ vt
(joonistada)

Aken külmub kinni: seal kunstnik joonistab neid roose.   Lä’b kīlmatõb vi’zzõ, sǟ’l kuņštnikā tǟ’tõb nēḑi rūožidi.

Koolis lapsed joonistavad asju, kaunistades joonistavad mingeid asju, mustrit.   Skūolsõ lapst zīmõbõd a’žḑi, kēratõs zīmõbõd mingiži a’žḑi, mustõrt.

						
joonlaud
  lineāl s
(joonlaud)
						
joosta
(a)   a’ilõ vi
(joosta, voolata)

Jalad paneb seina peale, veri voolab tagasi.   Jālgad panāb sāina pǟlõ, ve’r a’ilõb tā’giž.

Jutt jookseb hästi – kuidas sa räägid, nii läheb.   Rõk ai’lõb jõvīst – kui sa rõkāndõd, ne’i lǟ’b.

(b)   a’ilõ vi
(joosta, söösta)

kokku põrgata   ku’bbõ a’ilõ

maha söösta   mǭ’zõ a’ilõ

teisele kallale tormata   tuoizõn pǟlõ a’ilõ

hobust ära vaevata ~ hobust ära ajada   a’ilõ ibīz

Ma jooksin siit nii, et tuul saba all.   Ma a’iliz tästā ne’iku tūļ tabār allõ.

Ta jooksis nii, et kannad suitsesid.   Ta a’iliz ne’i, ku kūondad tū’giztõ.

Nad jooksid nii, et maa müdises.   Ne a’iliztõ ne’i, ku mǭ rū’tšiz.

Kui tuli noodakott, siis lestad sööstsid kotti sisse.   Ku tu’ļ vadā kuoț, liestād a’ilizt kuoțțõ si’zzõl.

Tikutaja sööstab kaldu maa poole.   Pițkīzka’briki a’ilõb a’rtiz mǭ’zõ.

(c)   jūokšõ vi
(joosta)

Inimene jookseb.   Rištīng jūokšõb.

Hobune jookseb.   I’bbi jūokšõb.

Köis nii ilusti jookseb paadist välja.   Kieuž ne’i knaššõ jūokšõb lǭjast ulzõ.

(d)   jūokšõ vi
(vedelikku läbi lasta, lekkida, joosta)

Pang jookseb [läbi].   Paņ jūokšõb.

Pang enam ei jookse [läbi].   Paņ jemīņ ä’b jūokš.

Nina jookseb vett.   Nanā jūokšõb vietā.

Nina jooksis nagu kask kevadel.   Nanā jūokšiz nemē kõuvõ kievād.

(e)   jūokšõ vi
(voolata, joosta)

Jõgi voolab.   Jo’ug jūokšõb.

Piim jooksis kõik maha.   Sēmḑa tikkiž jūokšiz mǭ’zõ.

Tal jooksevad pisarad.   Tä’mmõn jūokšõbõd pizārd.

Tsälmõti jõgi siis on voolanud täiesti selge põhjaga.   Tsä’lmõt jo’ug si’z u’m jūokšõn sieldõ pū’ojkõks tikkiž.

						
jõud
  joud s
(jõud, jaks, ramm)

jõudu katsuda   joudõ kǭ’ļõ

jõudu koguda   joudõ ku’bbõ

kehtida   joudsõ vȱlda

jõuetuks jääda   ilmõ joudtõ īedõ

Mu jõud ei käi vastu.   Mi’n joud ä’b tu’l vastõ.

See käib mul üle jõu.   Se lǟ’b i’ļ mi’n joud.

Ta võttis kogu jõu kokku, läks tegema kõigest jõust.   Ta võtīz amā joud ku’bbõ, lekš tī’emõ amāl joudõl.

Jõust tuli puudu.   Pūtiz jarā joudõ.

See annab jõudu juurde.   Se āndab joudõ jū’rõ.

Selle maja tegi ta omal jõul.   Sīe tubā ta te’i eņtš joudkõks.

						
jõuda
(a)   joudõ vi
(jõuda, jaksata)

Ma ei jõua nii palju tööd teha, kui palju ta tahab.   Ma ä’b jōda ne’i je’nnõ tīedõ tī’edõ, ku’i je’nnõ ta tǭ’b.

Ma ei jõudnud.   Ma i’z jōda.

Küll ma jõuan kõike teha.   Kil ma jōdab tikkiž tī’edõ.

(b)   joudõ vi
(jõuda, saabuda)

Ta jõudis Ventspilsi.   Ta jōdiz Väntõ.

Ma ei jõua aegsasti kooli.   Ma ä’b jōda aigstiz skūolõ.

(c)   tīekõ vi
(edeneda, jõuda)
						
jõuline
(a)   joudzi adj
(jõuline, tugev)

tugevaks teha   joudzizõks tī’edõ

saada tugevaks vaimus   sǭdõ joudzizõks vaimsõ

(b)   ve’ggi adj
(kange, jõuline)

kange tuul   ve’ggi tūļ

kange mees   ve’ggi mīez

kange viin   ve’ggi brāndiļ

tugev nagu karu   ve’ggi ne’iku okš

						
jõulud
  taļš|pivād s
(jõulud)

jõuluaeg   Taļšpivād āiga

jõululaupäev   Taļšpivād pūolpǟva

jõulusid pidada   taļšpi’vḑi pi’ddõ

Ta tegi jõuludeks õlut.   Ta te’i Taļšpivādõks vȯ’ltõ.

Tal olevat jõulude ajal pulmad.   Tä’mmõn lījid Taļšpivādõks kǭzgõnd.

						
jõuluvana
  taļš|pivād|vanā s
(jõuluvana)
						
jõusaal
(a)   sportzōl s
(võimla, jõusaal)
(b)   va’itõd|zǭl s
(jõusaal)
						

Redzami 801 - 824 no 4465 šķirkļiem