Jätkatakse, pannakse kaks kokku või tükk juurde. Jatkūb, panāb kakš ī’dõku’bbõ või kabāl jū’rõ.
ilma peale jätta īlma pǟlõ jettõ
maha jätta jarā jettõ
järele jätta tagān jettõ
Ta viis mu kaasa ja jättis ilma peale. Ta vīž mi’n īņõ ja jetīz īlma pǟl.
Ma jätan koera enesele. Ma jetāb pi’ņ eņtšõn.
Ma jätan sind magama. Ma jetāb sīnda ma’ggõm.
Rannas on väiksed jõed. Rāndas at piškizt jougūd.
Rannas ei ole suuri jõgesid. Rāndas ä’b ūo sūŗi jougīdi.
Joodikul kunagi ei jätku raha. Jūojizõn kunāid ä’b täut rǭ’dõ.
Tema mees jäi joodikuks Tä’m mīez ei jūojizõks.
mõru jook – selline, mis ei ole magus, mis on vastik kǭraz jūomnāiga – seļļi, mis ä’b ūo ma’gḑi, mis u’m vastõ
magus jook ma’gḑi jūomnāiga
vägev jook ve’ggi jūomnāiga
Merele tuleb võtta jook kaasa. Mie’rrõ u’m võtāmõst jūomnāiga īņõz.
Vasikale joodetakse jooki. Vāškizõn jūotõb jūomnaigõ.
Vasikat joodetakse joogiga. Vāškizt jūotõb jūomnāigaks.
Niisuguse jooksuga võib saada otsa. Seļļiz jūokšõks võib sǭdõ tutkāmt.
Me vaatasime sportlaste jooksu. Mēg vaņtlizmõ sportlizt jūokšimizt.
Su jooksmisest ei ole mingit kasu. Si’n jūokšimizõn ä’b ūo mingizt ka’zzõ.
Suure jooksuga ma sain talle järele [~ sain ta kätte]. Sūr jūokšimizõks ma sai tä’m kä’ddõ.
terve rida tīera radā
Vaat, kus lendab hanede rida. Vān, kus līndab gūogõd radā.
Õpetaja seab lapsed ühte ritta. Opātiji panāb lapst ī’dõ ra’ddõ.
Ta jooksis nii, et [tuline] jutt jäi taha. Ta ne’i ailiz, ku radā ei tagān.
Jooksis nii, et sitarada jäi taha. A’iliz nemē sitā radā ei tagān.
Kui paat saab muude joonele, isa mõõdab vett. Ku lǭja sǭb munt strīpõ, izā āigõb vietā.
Ma vean paberile jooni. Ma viedāb papīer pǟlõ vīpsidi.
Aken külmub kinni: seal kunstnik joonistab neid roose. Lä’b kīlmatõb vi’zzõ, sǟ’l kuņštnikā tǟ’tõb nēḑi rūožidi.
Koolis lapsed joonistavad asju, kaunistades joonistavad mingeid asju, mustrit. Skūolsõ lapst zīmõbõd a’žḑi, kēratõs zīmõbõd mingiži a’žḑi, mustõrt.
Jalad paneb seina peale, veri voolab tagasi. Jālgad panāb sāina pǟlõ, ve’r a’ilõb tā’giž.
Jutt jookseb hästi – kuidas sa räägid, nii läheb. Rõk ai’lõb jõvīst – kui sa rõkāndõd, ne’i lǟ’b.
kokku põrgata ku’bbõ a’ilõ
maha söösta mǭ’zõ a’ilõ
teisele kallale tormata tuoizõn pǟlõ a’ilõ
hobust ära vaevata ~ hobust ära ajada a’ilõ ibīz
Ma jooksin siit nii, et tuul saba all. Ma a’iliz tästā ne’iku tūļ tabār allõ.
Ta jooksis nii, et kannad suitsesid. Ta a’iliz ne’i, ku kūondad tū’giztõ.
Nad jooksid nii, et maa müdises. Ne a’iliztõ ne’i, ku mǭ rū’tšiz.
Kui tuli noodakott, siis lestad sööstsid kotti sisse. Ku tu’ļ vadā kuoț, liestād a’ilizt kuoțțõ si’zzõl.
Tikutaja sööstab kaldu maa poole. Pițkīzka’briki a’ilõb a’rtiz mǭ’zõ.
Inimene jookseb. Rištīng jūokšõb.
Hobune jookseb. I’bbi jūokšõb.
Köis nii ilusti jookseb paadist välja. Kieuž ne’i knaššõ jūokšõb lǭjast ulzõ.
Pang jookseb [läbi]. Paņ jūokšõb.
Pang enam ei jookse [läbi]. Paņ jemīņ ä’b jūokš.
Nina jookseb vett. Nanā jūokšõb vietā.
Nina jooksis nagu kask kevadel. Nanā jūokšiz nemē kõuvõ kievād.
Jõgi voolab. Jo’ug jūokšõb.
Piim jooksis kõik maha. Sēmḑa tikkiž jūokšiz mǭ’zõ.
Tal jooksevad pisarad. Tä’mmõn jūokšõbõd pizārd.
Tsälmõti jõgi siis on voolanud täiesti selge põhjaga. Tsä’lmõt jo’ug si’z u’m jūokšõn sieldõ pū’ojkõks tikkiž.
jõudu katsuda joudõ kǭ’ļõ
jõudu koguda joudõ ku’bbõ
kehtida joudsõ vȱlda
jõuetuks jääda ilmõ joudtõ īedõ
Mu jõud ei käi vastu. Mi’n joud ä’b tu’l vastõ.
See käib mul üle jõu. Se lǟ’b i’ļ mi’n joud.
Ta võttis kogu jõu kokku, läks tegema kõigest jõust. Ta võtīz amā joud ku’bbõ, lekš tī’emõ amāl joudõl.
Jõust tuli puudu. Pūtiz jarā joudõ.
See annab jõudu juurde. Se āndab joudõ jū’rõ.
Selle maja tegi ta omal jõul. Sīe tubā ta te’i eņtš joudkõks.
Ma ei jõua nii palju tööd teha, kui palju ta tahab. Ma ä’b jōda ne’i je’nnõ tīedõ tī’edõ, ku’i je’nnõ ta tǭ’b.
Ma ei jõudnud. Ma i’z jōda.
Küll ma jõuan kõike teha. Kil ma jōdab tikkiž tī’edõ.
Ta jõudis Ventspilsi. Ta jōdiz Väntõ.
Ma ei jõua aegsasti kooli. Ma ä’b jōda aigstiz skūolõ.
jõuluaeg Taļšpivād āiga
jõululaupäev Taļšpivād pūolpǟva
jõulusid pidada taļšpi’vḑi pi’ddõ
Ta tegi jõuludeks õlut. Ta te’i Taļšpivādõks vȯ’ltõ.
Tal olevat jõulude ajal pulmad. Tä’mmõn lījid Taļšpivādõks kǭzgõnd.
