jahe ilm vi’l āiga
jahe tuul vi’l tūļ
Jahe tuul puhub iga päev. Vi’l tūļ pūgõb jegā pǟva.
Jaheda tuulega ei või kartuleid korjata. Vi’l tūlkõks ä’b või kuoŗŗõ na’ggiŗi.
Ventspilslased pidasid jahti. Vǟntanikād pidīzt jaktõ.
Ta käib jahil. Ta kǟ’b me’ḑḑõ pǟlõ.
nisujahu ni’zzizt jo’vd
rukkijahu ri’ggizt jo’vd
kaerajahu ka’ggõr jo’vd
odrajahu vȯ’ddõr jo’vd
Īldža söödab siga jahuga. Īldža sīetõb si’ggõ jo’vdkõks.
Īldža söödab seale jahu. Īldža sīetõb sigān jo’vḑi.
jakiriie jak ǭ’rõn
kaks jakki kakš jakkõ
Naine peseb jakki. Nai piezūb jakkõ.
Nööri peal kuivavad jakid. Kieud pǟl kuijõbõd jakūd.
Liisul on palju jakke. Līžõn u’m pǟgiņ jakīdi.
Ma ei jõua nii palju tööd teha, kui palju ta tahab. Ma ä’b jōda ne’i je’nnõ tīedõ tī’edõ, ku’i je’nnõ ta tǭ’b.
Ma ei jõudnud. Ma i’z jōda.
Küll ma jõuan kõike teha. Kil ma jōdab tikkiž tī’edõ.
Ta ei jaksa enam joosta. Ta ä’b sȭita jemiņ a’ilõ.
Nad jaksavad. Ne sȭitabõd.
Ma ei suuda enam. Ma ä’b sȭita jemīņ.
Ta ei ole suutnud hingata. Ta ä’b ūo sõitõn jengõ.
jala käia, minna jālgiņ kǟ’dõ, lǟ’dõ
Nikā Šūberg läks jala Riiga. Nikā Šūberg lekš jālgiņ Rīgõ.
Ma nägin jalakäija jälgi. Ma neiz jālganikā tī’edidi.
Ma nägin jalakäijat. Ma neiz jālganikkõ.
Ta jäi jalakäijaks. Ta ei jālganikāks.
Laba: päkaalune, võlvialune, labaalune, kannaalune. Labā: pä’ga’lli, jālgana’lli, kūondana’lli, labāna’lli.
King pigistab jalalaba. Kǟnga pīkstõb la’bbõ.
Ma liigutasin jalalabaga liiva. Ma likīz labāks jȭgța.
Minu jalalabale see king ei kõlba. Mi’n labān se kǟnga ä’b kõlb.
ei võta jalgu alla ä’b võta jaļgi alā
suur jalg nagu hobusel sūŗ jālga ne’i ku ibīzõn
peenikesed jalad nagu toonekurel pīentõd jālgad ne’i ku štorkõn
kõverad jalad nagu konksud (~ rangid) kõ’urõd jālgad ne’i ku kūokõd (~ raņtpūd)
jalga lasta jaļgi vāldiņ pānda
jalgu (~ järele) vedada jaļgi (~ tagān) vie’ddõ
jalgu lahti võtta jaļgi pästõ
jalgu pesta jaļgi pie’zzõ
jalgu kängitseda jaļgi kengõ
jalad alla saada jālgad alā sǭdõ
jalgu alla võtta jaļgi alā võttõ
jalga hoida, kaitsta jalgõ vȯidõ
jalga ette panna jalgõ je’ddõ pānda
liikvel olla ~ tagajalgadel olla ~ ärevil või vihane olla jālgad pǟl vȱlda
jalgu alla saada jālga pǟl sǭdõ
jalgade all olla jālgad allõ vȱlda
jalgade alla sattuda jālgad alā lǟ’dõ
Mis sa aeled [~ elad] kõigi nelja jalaga voodil! Mis sa jelād amād nēļa jālgaks lovāl!
jälgi ajada tī’edidi a’jjõ
Jälg jääb järele. Tī’edõz tagān īeb.
Ta jätab oma jäljed. Ta jetāb eņtš tī’edõd.
Ei näe ühtegi jälge. Ä’b nǟ mitī’dtõ tī’edõzt.
jalgrattaga sõita kõrõks bro’utšõ
Kui need rattad alles kui ilmusid, siis öeldi kuradikannaks. Ku ne kȭrõd set ku sugīztõ, si’z kītizt kuŗēkūondaks.
jala käia, minna jālgiņ kǟ’dõ, lǟ’dõ
Nikā Šūberg läks jala Riiga. Nikā Šūberg lekš jālgiņ Rīgõ.
jäme lõng, niit ja’mdi lānga
jäme hääl ja’mdi ēļ
jäme jahu ja’mdid jo’vd
jämedad sõnad ja’mdid sõnād
jäme hääl ja’mdõ ēļ
Jäme lõng – selline jämedam lõng. Jurg lānga – seļļi jo ja’mdõ lānga.
paks inimene ja’mdi rištīng
jäme puu ja’mdi pū
jäme puu ja’mdõ pū
paks inimene ja’mdõ rištīng
jäme vihm ja’mdõ vī’mõ
Mees on selline paks nagu aam [~ praak]. Mīez u’m seļļi ja’mdõ ne’i ku drank.
Inimene on paks nagu õlletõrs. Rištīng u’m ja’mdõ ne’i ku vȯ’lpit.
janus olla. jūomiznǟlgas vȱlda
Mul on janu. Mi’nnõn u’m jūomiznǟlga.
Ma tundsin janu. Ma tūndiz jūomiznälgõ.
Kelle jaoks on lilled? Kīen jagūks āt puskūd?
Ma ostsin selle raamatu sinu jaoks. Ma vȯstīz sīe rǭntõ si’n pierāst.
Mul on hea suutäis, ma hoian seda oma laste jaoks. Mi’n u’m jõvā sūtäuž, ma ārmakstõb siedā eņtš lapst pierāst.
