Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 51 - 74 no 4465 šķirkļiem

aina
  set knj
(vaid, aina, ainuüksi, muudkui)

Ma oleksin neid peksnud, kuid neid oli palju.   Ma vȯlks nēḑi pieksõn, set nēḑi vȯ’ļ pǟgiņ.

						
aine
  ain s
(aine)
						
ainsus
  ikš|lu’g s
(ainsus)
						
ainukene
  āinagi adj
(ainus, ainuke, ainukene)

üksainus   ikš āinagi

Vana Didriku ainuke poeg kadus ära sõjas.   Vanā Di’drõk āinagi pūoga kadīz jarā suodāl.

						
ainult
  ī’d adv
(ainult, üksnes)

Sa ainult tukud.   Sa tukūd ī’d.

						
ainult
  set knj
(ainult, vaid)

Teised poisid magasid, ainult üks ei maganud.   Munt pȯiškizt magīzt, set ikš i’z ma’g.

Vaata, et vaid koer ei hammusta!   Vaņțõl, ku set pi’ņ ä’b jāmsta!

						
ainus
  āinagi adj
(ainus, ainuke, ainukene)

üksainus   ikš āinagi

Vana Didriku ainuke poeg kadus ära sõjas.   Vanā Di’drõk āinagi pūoga kadīz jarā suodāl.

						
ainuüksi
  set knj
(vaid, aina, ainuüksi, muudkui)

Ma oleksin neid peksnud, kuid neid oli palju.   Ma vȯlks nēḑi pieksõn, set nēḑi vȯ’ļ pǟgiņ.

						
ajada
(a)   a’jjõ vt
(ajada)

üles ajada, äratada   i’lzõ a’jjõ

ära ajada   jarā a’jjõ

kokku ajada   ku’bbõ a’jjõ

kallale ajada   pǟlõ a’jjõ

välja ajada   ulzõ a’jjõ

vahele astuda   va’izõ a’jjõ

habet ajada   a’bbiņi a’jjõ

heinu [küüni] ajada   ainõ a’jjõ

hobust ajada   ibīzt a’jjõ

seal karva võtta   sigān kǭra jarā a’jjõ

paati ajada   laijõ a’jjõ

lund sisse ajada (tuulest)   lūnda a’jjõ

loomi ajada   lūomidi a’jjõ

naela sisse lüüa   na’ggõlt a’jjõ

tööle ajada   tīe jū’rõ a’jjõ

und silmast ära ajada   ūnda siļmšti a’jjõ

Ta ajab naise ära.   Ta ajāb naiz jarā.

Karjane ajab lehmad koju.   Kǭŗapaint ajāb nī’emõd kuodāj.

Freiberg oli ajanud kokku palju varandust.   Freiberg vȯ’ļ a’jjõn ku’bbõ pǟgiņ viļļõ.

Kalurid hakkasid ajama paati merre.   Kalāmī’ed īrgizt a’jjõ lǭja mie’rrõ.

Ma ajan süü sinu peale.   Ma ajāb sī si’nnõn.

Mehed sagedasti ajavad habet.   Mī’ed sa’ggõld ajābõd a’bbiņi.

Parkal võtab lubjaga nahalt karva maha.   Gērmaņ ajāb kālkaks nǭ’gõn kǭra mǭ’zõ.

Koer ajas lehma jälgi.   Pi’ņ ajīz nī’emõ tī’edidi.

Jahil ühed ajavad, teised lasevad.   Jakt pǟl ī’d ajābõd, tuoizt laskõbõd.

Härg ajab lehma taga.   Ǟrga ajāb nī’emõ tagān. ~ Ǟrga ajāb nī’emõ.

(b)   gǭ’žõ vt
(paisata, lükata, ajada, langetada)

ümber ajada   immõr gǭ’žõ

Nad peaaegu paiskasid võõra inimese maha.   Ne pigā gǭ’žizt vȭrõ rištīng mǭ’zõ.

Kukub, kui ta ajab ümber!   Sadāb, ku ta gǭ’žõb!

Selle oja ääres oli neid puid katki näritud ja maha langetatud.   Sīe ūrganaigās vȯ’ļ nēḑi pūḑi kațki pu’rdõt ja mǭ’zõ gǭ’ždõd.

(c)   pu’gtõ vt
(ajada, pista)

Lõng pisteti nõelale taha.   Lānga pu’gtizt nõ’ggõlõn tagān.

Kummaski küljes oli kaks auku, sinna pisteti köis sisse.   Kummiš kilgsõ vȯ’ļt kakš oukõ, sīņ pu’gtiz kieud si’zzõl.

Pista sisse!   Pu’gt si’zzõl!

(d)   trankõ vt
(ajada, peletada)

Looma aetakse minema.   Lūomõztõ trānkõb je’dspē’ḑõn.

Hirmuga vaid peletatakse.   Irmkõks set trānkõb.

(e)   trī’etsõ vt
(ajada, kihutada)

Teda kihutatakse välja [ja] ära.   Tǟnda trī’etsõb ulzõ je’dspē’ḑõn.

						
ajakiri
(a)   āiga|kēra s
(ajakiri, ajaleht)
(b)   žurnāl s
(ajakiri)
						
ajakirjandus
  āiga|kērandõks s
(ajakirjandus)
						
ajakirjanik
  žurnalist s
(ajakirjanik)
						
ajaleht
(a)   āiga|kēra s
(ajakiri, ajaleht)
(b)   āiga|lē’ḑ s
(ajaleht)
						
ajaline
  āigali adj
(ajaline)
						
ajaloolane
  istōrij|tuņšliji s
(ajaloolane)
						
ajalooline
  istōrili adj
(ajalooline)
						
ajalugu
  istōrij s
(ajalugu)
						
ajastu
  āiga s
(ajastu)
						
ajavahemik
  āiga|va’it s
(ajavahemik, intervall)
						
aju
  tigīm s
(aju)
						
ajutiselt
  āiga pǟl fras
(ajutiselt)
						
aken
  lä’b s
(aken)

akna hing   lä’b eng

aknaraam   lä’b rǭm

aknaruut   lä’b rūt

akna all   lä’b allõ

akna juures   lä’b jūs

akna taga   lä’b tagān

Otsaaken on lahti   Tutkāmi lä’b u’m vāldiž.

						
äkki
(a)   äkīst adv
(äkki, järsku)
(b)   äkīstiz adv
(äkitselt, äkki)
						
aknalaud
aktiivne
  aktīv adj
(aktiivne)
						

Redzami 51 - 74 no 4465 šķirkļiem