Ta ei ole korras [~ ei ole õige tee peal]. Ta ä’b ūo riktig rieksõ.
Kuhupoole see tee läheb? Kus pūol se riek lǟ’b?
See tee läheb kaarega. Se riek lǟ’b kõlāks.
Kuhu see tee mind viib? Kus se riek vīb mīnda?
See tee tõi (~ tuli) siia. Se riek tuoi (~ tu’ļ) tǟnõ.
Ära vii teist libedale (~ halvale) teele! Alā vī tūoizta li’bḑiz (~ slikțiz) riek pǟlõ!
Ta on jäänud poolele teele. Ta u’m īend pūol riek pǟlõ.
Ta on mul tee peal [ees]. Ta u’m mi’nnõn riek pǟl.
Head teed! Jõ’vvõ riekkõ!
Ta läheb oma teed. Ta lǟ’b eņtš riekkõ.
Ma annan sulle teed, peab astuma tee äärde. Ma āndab si’nnõn riekkõ, u’m astāmõst riek a’igõ.
Siis ei lähe sama teed, me oleme üksteise juurest ära kadunud. Si’z ä’b lǟ’ ī’dsõ rieksõ, mēg ūomõ ī’dtuoiz jūst jarā ka’ddõnd.
Ta on õigel teel. Ta u’m riktig riek pǟl.
kodumaad teenida izāmǭn palkõ
et teda teenitaks la’z tä’mmõn sǭgõ palktõd
Inglid ümmardasid teda. Engõld pālkizt tä’mmõn.
Kui teise juures töötatakse, siis teenitakse teist. Ku tuoiz jūs jelāb, si’z dēņõb tūoizta.
Sõjaväkke minnakse teenima. Armijõ lǟ’b dīenõm.
endale ülalpidamist teenida eņtšõn i’lzpidāmizt palkõ
oma teenitud raha eņtš pe’ļdõd rǭ’
Ma teenin tema juures. Ma peļūb tä’m jūsõ.
Ta teenib teda. Ta peļūb tǟnda.
Selle tööga teenib palju. Sīe tīekõks peļūb pǟgiņ.
Kõik ju ühtviisi ei teeni. Amād jo ī’tist ä’b pe’ļļõt.
Kalastus on kogu aeg olnud väga tähtis liivi rahva tegevuses. Ve’jmi u’m amā āiga vȯnd vä’ggi tǟ’dzi līvõ ro’v tiegūs.
sihitu tegusõna intransitīv tīemizsõnā
sihiline tegusõna transitīv tīemizsõnā
Nii kaua seda sätitakse, kui see on korras. Ne’i kōgiņ tǟnda tegīņtõb ku ta u’m riktig.
