tagasi maksta tā’giž maksõ
Ma maksan talle rahas [~ rahaga]. Ma maksāb tä’mmõn rǭ’kõks.
Peremees maksis mulle ühe rubla. Perīmīez maksīz mi’nnõn ikš rubīļ.
Ta maksis kalade eest rukistega. Ta maksīz kalād je’dstõ ri’ggõdõks.
Ta on ise oma taskust maksnud ja jootnud või kuidas. Ta u’m ī’ž eņtš kabātstõ maksõn ja jūotõn või kui.
ei tea, nagu siga pühapäeva ä’b tīeda, ne’iku sigā pivāpäuvõ
Sa tead kõike tema kohta (~ temast). Sa tikkiž tīedad i’ļ tä’m (~ tä’mstõ).
Kes seda teab! Kis siedā tīedab!
Mine tea! Tīeda ni!
Ma ei tea ei ööd ega päeva. Ma ä’b tīeda ä’b īedõ, ä’b päuvõ.
Niipalju sa tead nagu siga pühapäevast. Ne’i je’n sa tīedad ne’iku sigā pivāpǟvast.
Ma tahan saada teada. Ma tǭ’b sǭdõ tieudõ.
Ma annan talle teada, et ta teaks teha. Ma āndab tä’mmõn tieudõ, la’z ta tīedag tī’edõ.
See oli hästi teada. Se jõvīst vȯ’ļ tieudtõb.
See jääb meie teada. Se īeb mä’d tieudtõb.
Ainult jumal taevas teab, meil on mõistus pisike. Set jumāl touvõsõ tīedab, mä’ddõn u’m mēļ piški.
Ma tunnen teda. Ma tūndõb tǟnda.
Ta tunneb nagu oma kätt (~ oma sõrmi). Ta tūndõb ne’iku eņtš kätā (~ eņtš suoŗmi).
teatavaks teha tieudtõbõks tī’edõ
teatud juhul tieudtõb āigal
Kalendrite tekstides on teatavaid vanu sõnu. Āigarǭntõd tekstiš u’m tieudtõb va’ņdi sõ’ņdi.
Mina tahan teha sinust esimese ja viimase teadlase. Minā tǭ’b tī’edõ si’nst e’žmiz ja pierīz tieudmī’e.
Seejuures on teadlikult püütud vähendada läti keele elemente. Sīejūs u’m tieudzõld kǭ’ļdõd veitantõ lețkīel elementidi.
