edasi ja tagasi jedspē’ḑõn ja tā’giž
tagasi anda tā’giž andõ
tagasi astuda tā’giž astõ
tagasi kutsuda tā’giž kutsõ
tagasi lükata tā’giž likkõ
tagasi maksta tā’giž maksõ
tagasi lüüa tā’giž ra’bbõ
tagasi tulla, naasta tā’giž tūlda
tagasi hoida tā’giž vȯidõ
Kalurid ikka hoidsid enestele kuivatatud lesti tagavaraks, nii et ei oleks siis lestapuudust. Kalāmī’ed ī’dstī’d pidīztõ eņtšõn kūjastõd lešti tagāvarāks ne’iku algõ vȯlgõ si’z liestād pūtõks.
tagurpidi minna tagārspē’ḑõn lǟ’dõ
tagurpidi tagasi tagārspēņ tā’giž
See kukkunud kohe tagurpidi maha. Se sa’ddõn ildīņ dagāržpē’ḑõn mǭ’zõ.
Lõng pisteti nõelale taha. Lānga pu’gtizt nõ’ggõlõn tagān.
Mu väike koer viidi sauna taha. Mi’n piškīz pi’ņ vīž sōna tagānõz.
Ma vaatan tahapoole. Ma vaņțlõb tā’gižpē’ḑõn.
Ta hakkas kiigutama jalgu ettepoole ja tahapoole. Ta īrgiz ältõ jaļgi je’ddõpē’ḑõn ja tā’gižpē’ḑõn.
raudne tahe roudi tǭ’mi
oma tahtmise järgi ~ vabatahtlikult eņtš tǭ’miz pie’rrõ
1923. aastast sai Liivi Ranna koolides vabatahtlikult õpetatud liivi keelt. 1923. āigastõst Līvõ rānda skūoliš eņtš tǭ’miz pie’rrõ sai opātõd līvõ kēļ.
Ma soovin seda. Ma kǭrõb siedā.
Üks tahab, teine ei taha seda välja öelda. Ikš tārmõb, tuoi ä’b tarm siedā ulzõ kītõ.
Ta tahab enesele uusi kingi. Ta tǭ’b eņtšõn ūži kengi.
Ma tahan magada, ei saa magada. Ma tǭ’b ma’ggõ, ä’b sǭ magātõ.
Mida sa teisele soovid, see iseenesel tuleb ette. Mis sa tuoizõn tǭ’d, se ī’žeņtšõn tulāb je’ddõ.