Lõpuks tuli ta tagasi Sikrõgi sellessesamasse Kielki talusse. Perīzõks ta tu’ļ tā’giž Sīkrõgõl sī’ezeņtšõ Kielk kǭrandõl.
Segab sööki lusikaga. Ma’isõb sīemnaigõ kǭ’jkõks.
Ma segasin talle vahtu. Ma siegīz tä’mmõn šūmõ.
putru segada sandrokkõ sie’ggõ
ahjus tuld segada ǭ’jõ sie’ggõ
Lusikaga segatakse sööki. Kǭjkõks siegūb sīemnaigõ.
ära segada jarā sie’ggõ
Ta segas lugemise ära. Ta siegīz lu’ggimiz jarā.
Sa ajad ta töö (~ asjad) segi. Sa siegūd tä’m tīe (~ ažād) jarā.
Suppi segatakse lusikaga, mingi puuga. Rokkõ vandõb kǭjkõks, mingiz pūkõks.
Suppi segad potis lusikaga, et see jahtuks. Rokkõ va’ļštõd padās kǭ’jkõks, la’z ta jǭ’dõg.
Kõik see asi oli üks suur ebaselgus. Tikkiž se ažā vȯ’ļ ikš sūr ä’bsieldit.
segi ajada siegāmõl a’jjõ
seguneda, ühineda siegāmõl lǟ’dõ
See ajas teataval ajal koolitöö segamini. Se ajīz tieudtõb āigiņ skūol tīe siegāmõl.
va segase peaga nagu oinas va dullõnz pǟkõks ne’i ku jǭsõ
Pea on segane. Pǟ u’m dullõnz.
Pea on segi. Pǟ u’m rȭmsõ.
segi ajada siegāmõl a’jjõ
seguneda, ühineda siegāmõl lǟ’dõ
See ajas teataval ajal koolitöö segamini. Se ajīz tieudtõb āigiņ skūol tīe siegāmõl.
segi minna, eksida umbõ lǟ’dõ
eksitusse viia umbõ vīdõ
Ta valgendab kriidiga, teeb sellise segu, mis hakkab külge. Ta vitūb krīțõks, tī’eb seļļiz smēr, mis akūb vi’zzõ.
nelja seina vahel istuda nēļa sāina va’il istõ
kedagi vastu seina suruda mingizt vastõ sainõ pīkstõ
Sein kuuleb. Sāina kūlõb.
Ära jookse peaga vastu seina! Alā a’il pǟkõks vastõ seina!
Nad tahavad mind seina ajada, tahavad mulle halba teha. Ne tǭ’bõd mīnda sainõ a’jjõ, tǭ’bõd mi’nnõn slikțõ tī’edõ.
jalul püsida jālgal pī’lõ
koos püsida ku’bsõ pī’lõ
meeles seista, püsida mīelsõ pī’lõ
paigal seista või püsida pāikal pī’lõ
püsti seista pistõ pī’lõ
püsima jääda īedõ pī’lõm
seisma jääda pī’lõm īedõ
seisma panna pī’lõm pānda
seisab nagu post pī’lõb ne’iku tȭlpa
Oli selline tuuline ilm, nädalaid püsis. Vȯ’ļ seļļi tūļi āiga, nädīliņ pī’liz.
Ta ei seisa jala peal – kui on nii palju lakkunud. Ta ä’b pī’l jālga pǟl – ku u’m ne’i je’nnõ lakkõn.
Mis sa seisad nagu puutükk! Mis sa pī’lõd ne’iku pūkabāl!
Sa paned ta seisma ukse juurde. Sa tä’m panād pī’ļõm uks jū’rõ.
Laevad on seisnud reidil. Kuoigīd at pī’lõnd reidsõ.
Ära seisa mu nina all! Alā pī’l mi’n nanā allõ!
aset leida azūmt lieudõ
aset täita azūmt täutõ
See on veel väikelapse seisus. Se u’m ve’l piškilaps kȭrdasõ.
Ta ei ole enam inimene, ta on inimeste seisundist väljas. Ta ä’b ūo rištīng je’mmitõt, ta u’m ro’vd kȭrdast ullõ.
seitsesada aastat seissadā āigastõ
seitsmesaja aasta vanune seissadā āigast va’nnit
seitsmesaja esimene seissadā e’žmi
Tal läheb nii hästi nagu seitsmendas taevas. Ne’i jõvīst tä’mmõn lǟ’b ne’iku seismis touvõs.
