siin ja seal sī’ḑš ja sǟ’l
Mikīļ seal vaid laiskleb. Mikīļ sǟ’lõ set lāškandõb.
Seal üks kooliõpetaja sai enesele maatüki. Sǟ’lõz ikš skūolopātiji sai eņtšõn mǭkabāl.
sealt mitte kuigi kaugel sǟ’ld, ä’b kui kougõn
Mine sa siit, ma lähen sealt Li sa tästā, ma lǟ’b sǟ’ldõst!
üks meie seast ikš mä’d siegāst
muude seast esile kerkida munt va’ildõst ulzõ nūzõ
Seega siis oli idaliivi külades viis kooli. Sīeks si’z idā līvõ kilīs vȯ’ļtõ vīž skūolõ.
Seekord teid viidi loomavagunitega, aga nüüd te saate jala aetud Siberisse. Sīekõrd tēḑi vīž jelājvagōnõdõks, bet paldīž tēg sǭtõ jālgiņ a’jtõd Sibīrijz.
seeliku äär gūngaserk kaņt
Tal peksab seelik vastu maad nagu saba. Tä’mmõn pieksāb gūngaserk pi’ds mǭdõ ne’i ku tabār.
seenel käia sēņõl kä’dõ
seenepang sīend paņ
Nagu seened pärast vihma: silmapilgul sa võid näha, et ta kasvab. Ne’iku sīend pie’rrõ vī’mõ: sīlmapilksõ sa võid nǟ’dõ, ku ta kazāb.
