kartulid nagu suured rusikad na’ggõrd ne’i ku sūrd kūlakõd
rusikat näidata ru’iskõ nä’gțõ
rusikaga lüüa ru’iskõks ra’bbõ
rusikatega peale tungida ru’iskõdõks a’ilõ pǟlõ
rusikaga lüüa rūiskaks ra’bbõ
Ta pistis rusika mu nina alla. Ta pistīz dū’r mi’n nanā alā.
Ma sulle annan oma rusikat maitsta. Ma si’n āndab eņtš dū’rõ smekkõ.
Kui sa nii ütled, siis sa saad rusikaga otsaette – puks! A’ž sa ne’i kītõd, si’z sa sǭd dū’rõks vȯntsõ – bokt!
Ta näitab taskus rusikat. Ta nä’gțõb kabāts ru’iskõ.
Ma panen nüüd jalad kinni ja panen minema. Ma ni panāb jālgad vi’zzõ ja pȯtkāstõb je’dspē’ḑõn.
Ta sibas koju. Ta pȯtkāstiz kuodāj.
appi rutata a’bbõl ruoikõ
ette rutata je’ddõ ruoikõ
Kuhu sa kiirustad? Kus sa rūoikõd?
Kui ollakse noor, siis peab kiirustama. Ku u’m nūoŗ, si’z u’m ruoikõmõst.
suured ruumid sūrd rūimõd
kõik ruumid rahvast täis amād rūimõd rovžti tǟdõd
Ta sai endale uue korteri. Ta sai eņtšõn ūd rūimõd.
Siin on vähe ruumi. Täs u’m veitõ rūimõ.
Ei ole ruumi magada. Ä’b ūo rūmõ magātõ.
Tee mulle ruumi, kus istuda võib! Tī’e mi’nnõn rūmõ, kus istõ võib!
sinu arvates si’n arrimiz pie’rrõ
sinu pärast si’n pierāst
sinu tahtmist mööda si’n tǭ’miz pie’rrõ
Ta jõudis Ventspilsi. Ta jōdiz Väntõ.
Ma ei jõua aegsasti kooli. Ma ä’b jōda aigstiz skūolõ.
randa tulla, randa joosta a’igõ tūlda
maanduda mǭ’zõ tūlda
tagasi tulla tā’giž tūlda
ilmuda ulzõ tūlda
vastu tulla vastõ tūlda
See prikk on jooksnud Sīkrõgis randa Se brik u’m tund Sīkrõgõl a’igõ.
Seal on selline lennuväli, kus maanduvad need helikopterid. Sǟ’l u’m seļļi aerodrōm, kus tu’lbõd mǭ’zõ ne helikopterõd.
Sa tuled nagu varas öösel. Sa tulād ne’iku salāj īezõ.
Tulge, neiud, vaatama! Tulgid, neitsõd, vaņțlõmõ!
Ta tuli välja tuule kätte. Ta tu’ļ ulzõ tūlõ.
Ära tule mu silma alla! Alā tu’l mi’n sīlma alā!
mustaks saada mustāks īedõ
haigeks jääda rujāks īedõ
pimedaks jääda so’ugdõks īedõ
haigeks jääda rujāks sǭdõ
terveks saada tierrõks sǭdõ
Ma sain rõõmsaks. Ma sai luštigõlõks.
Laps pandi nurka, siis sai kuulekaks. Laps pa’ņ nurkõ, si’z sai kūldzizõks.
Mu naise õemees on haigeks jäänud. Mi’n naiz sõzārmīez u’m rujāks sǭnd.
Ta saab õpetajaks. Ta sǭb opātijiks.
Kas sa oled hulluks läinud? Või sa ūod ūlõks sǭnd?
üles saada i’lzõ sǭdõ
läbi saada le’bbõ sǭdõ
kokku saada ku’bbõ sǭdõ
mööda saada pi’ddõz sǭdõ
sisse saada si’zzõl sǭdõ
välja saada ulzõ sǭdõ
lahti saada ~ vabaneda vāldiņ sǭdõ
kuidas pääseb läbi ~ kuidas saab toime kui sǭb le’bbõ
Kui sa ei loe kopikaid, siis sa rubla juurde ei pääse [~ ei saa]. Ku sa ä’d lu’g kopīkidi, si’z sa rubīļ jū’r ä’d sǭ.
Ma sain katuse alla, kui vihma sadas. Ma sai katūks alā, ku vī’mõ sadīz.
Ei saa sellest kohast ära. Ä’b sǭ sīest kūožõst jarā.
Ma ei saa paiga pealt ära. Ma ä’b sǭ pāika pǟldõst jarā.
Las ma saan jalust [~ jalge alt] ära. La’z ma sǭgõ jālgad aldõst jarā.
Sellele neiule sa ligi ei saa. Sīe neitstõn sa le’žgõl ä’d sǭ.
Ei saa mööda. Ä’b sǭ pi’ddõz.
Sealt ta alt välja ei saa. Sǟ’ldõ ta aldõst ulzõ ä’b sǭ.
Saadakse välja oma voli peale. Sǭbõd eņtš valdõz ulzõ.
Ma pääsesin surma suust. Ma sai nǭ’võ sūstõ ulzõ.
Ma sattusin ta küünte vahele. Ma sai tä’m kīndõd va’izõ.
Ma sain välja ta küünte vahelt. Ma sai ulzõ tä’m kīndõd va’istõ.
Ma sain temast lahti. Ma sai tä’mstõ vāldiņ.
Nendest, kel oli kõva uni, [kes] ei või üles saada, öeldi: magab nagu kott. Näntõn, kīen vȯ’ļ vizā u’ņ, ä’bvõi i’lzõ sǭdõ, kītiz: magūb ne’i ku kuoț.
Ma sain sellest rahast lahti. Ma sai sīestõ rǭ’stõ vāldiņ.
1863. a raamatuid ma veel ei ole pääsenud oma käes hoidma. 1863. ā. rǭntidi ma ve’l ä’b ūo eņtš kä’dsõ sǭnd pidām.
hakkama saada, toime tulla tuoimõl sǭdõ
virgele saada virgõ sǭdõ
tagasi ellu saada tā’giž je’llõ sǭdõ
Nii me tulime jälle toime. Ne’i mēg saimõ tegiž tuoimõl.
Ei tule toime. Ä’b sǭ tuoimõl.
Sellest ei saa head nahka. Sīest ä’b sǭ jõ’vvõ nǭ’gõ.
Saagu mis saab! Sǭgõ, mis sǭdsõ!
enne kui Mikīļ oli jõudnud ohtu tähele panna je’dsõ ku Mikīļ vȯ’ļ sǭnd ūņḑigt tǟ’dõl pa’nmõ.
Seda sai hakata kasutama alles 1938/39. õppeaastal. Siedā sai irgõm kȭlbatõ set 1938./39. optõbāigastõs.
Tal sai selle koha peal seitse aastat täis [~ oldud]. Tä’mmõn sai sīe kūož pǟl seisõ āigastõ vȯnd.
Mitte kuhugi ei saa minna. Mit kuskiz ä’b sǭ lǟ’dõ.
Võrkudeta ei saa kala püüda. Ilmõ võŗgidi ä’b sǭ veijõ.
Ma tahan magada, ei saa magada Ma tǭ’b ma’ggõ, ä’b sǭ magātõ.
See võib olla. Se võib vȱlda.
Vimbu süües võib roo kurku saada. Sīedsõ vimbḑi võib sǭdõ ū’ogõ kurkõ.
Ta võib tulla siia, ei saa tulla. Ta võib tūlda tǟnõ, ä’b sǭ tūlda.
Pojast saab arst, ta õpib arstiks. Pūoga līb aŗšt, ta opūb aŗštõks.
Riie tuleb punane, seda värvitakse värviga punaseks. Ǭ’rõn līb pu’nni, tǟnda rǭviņtõb vermkõks punīzõks.
Lehm tuleb lüpsma. Nī’emõ līb lipšāb.
Me oleme varsti jälle veel koos. Mēg līm aššõ tegīž vēl ku’bsõ.
Kalu saab kõigile. Ka’ļdi līb amādõn.
Sellest ei tule midagi. Sīest midāgõst ä’b lī.
Mul tuleb minek. Mi’nnõn līb lē’mizt.
Ei tule olema ühtki liivlast, kes ei mõtleks üht mõtet: ärgu olgu tulnud enam sõda. Ä’b lī mitī’dtõ līvlizt, kis ä’b mõtlõks ī’dtõ mõtkõzt: algõ līnd jemīņ suo’ddõ.
aru saada arū sǭdõ
kasu saada jõvāmt sǭdõ
kätte saada kä’ddõ sǭdõ
külmetada kilmõ sǭdõ
üle pea (~ mööda pead; ~ vastu pead) saada i’ļ pǟ (~ pi’ds pǟdõ; ~ vastõ pǟdõ) sǭdõ
ei saa mitte nähagi mit ku ä’b sǭ nǟ’dõ
Ma sain teate sinu kohta. Ma sai tieutõ i’ļ si’n.
Nüüd ma saan selle loosi, nüüd saan selle asja. Ni ma sǭb se lōz, ni sǭb se ažā.
Ta sai oma surma seal. Ta sai eņtš nǭ’võ sǟ’l.
Ma ei saanud mitte sõnagi suust välja. Ma i’z sǭ mittõ sõ’nnõ sūstõ ulzõ.
Ma ei saanud [midagi] hamba alla. Ma i’z sǭ mittõ ambõ alā.
Inimene saab jalad alla. Rištīng sǭb jālgad alā.
Sa said selle oma kaelast ära. Sa said sīe järā eņtš ka’ggõlstõ.
Ma sain selle neiu oma kätte. Ma sai sīe neitst eņtš kä’ddõ.
Kui salaja saab kätte, see on vägev. Ku sa’lliz sǭb kä’ddõ, se u’m ve’ggi.
Sa said peksa vastu sõrmi. Sa said pieksõ pi’ds suoŗmi.
Nii vähe, nii et kass ei saa süüa [~ söönuks]. Ne’i veitõ, ne’i ku kaš ä’b sǭ sīedõ.
Ma tahan saada, maksku, mis maksab. Ma tǭ’b sǭdõ, la’z maksāg, mis maksõs.
Seda ei või saada, kui sa kullaga maksaksid. Siedā ä’b või sǭdõ, kui sa kūldaks maksākst.
Ma alles sain meki suhu, rohkem ma ei saanud. Ma set sai makā sū’zõ, emīņ ma i’z sǭ.
Ma sain selle selgeks. Ma sai tä’m sieldõks.
Kui saab sooja süüa. Ku sǭb lemḑi sīedõ.
[Ta] sai pika nina ja häbi. Sai pitkā nanā un uid.
Said sõna [sabast] kinni. Said sõnā vi’zzõ.
See [laps] on aia ääres saadud. Se u’m tarānaigās sǭdõt.
Kus(t) ta on saadud? Kus ta u’m sǭdõt?
Kui sa nii ütled, siis sa saad rusikaga [hoobi] otsaette puks! A’ž sa ne’i kītõd, si’z sa sǭd dū’rõks vȯntsõ bokt!
kuni Riiani Rīgõ sǭņõ
kuni õhtuni ȭ’dõgt sǭņõ
kuni hommikuni ūomõgt sǭņõ
Ta oli põlvist saadik [~ põlvini] vees. Ta vȯ’ļ pūolast sǭņõ vie’d sizāl.
Tema tulekuni me teeme toa korda. Tä’m tu’lmizt sǭņõ mēg tī’emõ tubā kõrdõl.
