Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 2576 - 2599 no 4465 šķirkļiem

panus
  āndõks s
(panus)
						
papp
  päp s
(papp, kirikuõpetaja, pastor)
						
paprika
  paprik s
(paprika)
						
paraad
  parād s
(paraad)
						
paragrahv
  paragraf s
(paragrahv)
						
pärand
  pierāndõks s
(pärand, pärimus)

Liivi keel on meie pärand.   Līvõ kēļ u’m mä’d pierāndõks.

						
parandada
  parāndõ, parāntõ vt
(parandada)

meelt parandada   mīeldõ parāntõ

Ma parandan rõiva terveks.   Ma parāntõb ǭ’rõn tierrõks.

Parandatakse, kui on katki.   Parāntõb, ku u’m kațki.

Teda nagu parandatakse.   Tǟnda nemē parāntõb.

						
pärandada
  pierāntõ vt
(pärandada)
						
parandus
  parāntõks, parāntimi s
(parandus)
						
pärandus
  pierāndimi s
(pärandus)
						
paraneda
  kuostõ, parāndõ vi
(paraneda)

Kui haav hakkab sügelema, siis ta hakkab paranema.   Ku kațki īrgõb sõ’vlõ, si’z ta īrgõb kuostõ.

Haav ei parane, kui ta lõheneb.   Kațki ä’b kuost, ku ta pōkõb lǭ’igi.

Las paraneb terveks!   La’z kuostāg tierrõks!

						
paras
  parāz adj
(paras, sobiv)

paras aeg ~ paras mõõt   parāz āiga

parajal ajal ~ parajas mõõdus   parāz āigal

ülesanne koostada sobivat lugemikku liivi koolidele   i’lzandõks ku’bbõ sǟ’dõ parāzt lu’gdõbrǭntõzt līvõ skūolõd pierāst

Saapad on parajas mõõdus.   Sǭpkõd at parāz āigal.

						
paras
  āigal adv
(mõõdus, paras)

Need riided (~ kingad) on mulle parajad.   Ne ǭ’rõnd (~ kǟngad) at m’innõn āigal.

						
pärast
(a)   pierāst adv
(pärast, hiljem)

vend Theodoric tsistertslaste ordust, pärast Eestimaa piiskop   ve’ļ Theodoric tsistertslizt ordenst, pierāst Ēstimǭ bīskop

(b)   pie’rrõ adv
(pärast)

Pärast sügeleb, nagu sa kisuks naha katki.   Pie’rrõ sõ’vlõb, kui sa kīskõks nǭ’gõ kațki.

						
pärast
(a)   pierāst pop
(pärast, tõttu)

minu pärast   mi’n pierāst

haiguse pärast   rujā pierāst

vande pärast   vǭnastõks pierāst

See on sinu suu pärast.   Se u’m si’n sū pierāst.

Süda valutab tema pärast.   Sidām pȯdūb tä’m pierāst.

(b)   pie’rrõ pop
(järel, pärast)

kümmekonna loomuse järel   kimgõn lūom pie’rrõ

natukese aja pärast   rǭz āiga pie’rrõ

kahe nädala pärast   kǭ’d nädīļ pie’rrõ

						
pärast
(a)   i’ļ prp
(kohta, pärast, üle)

Mis ta selle kohta ütles?   Mis ta i’ļ sīe kītiz?

Selle kohta pole midagi teada.   I’ļ sīe ä’b ūo midēgõst tieudtõb.

Kelle kohta see käib?   I’ļ kīen se u’m?

Ta naerab oma isa üle.   Ta na’grõb i’ļ eņtš izā.

Ei tulnud karta sissekukkumise pärast.   I’z ūo kārtamõst i’ļ si’zzõl sadāmiz.

(b)   pie’rrõ prp
(pärast)

pärast lõunat   pie’rrõ lȭinagstaigõ

pärast seda, kui…   pie’rrõ siedā, ku…

Ma läksin ära pärast sind.   Ma lekš jarā pie’rrõ sīnda.

						
pärastlõuna
  pie’rrõ|lȭinagst|āiga s
(pärastlõuna)
						
parem
  parām, paŗīm adj
(parem)

parem hakata   parāmõks īedõ

seda parem   siedā paŗīm

Parem surra kui alistuda.   Paŗīm kūolõ, ä’b ku alāntõ.

						
parem
(a)   paŗīmstiz adv
(parem, paremini)

Niisiis plaani oma töö nii, kuidas sul on parem.   Ne’isiz plǭn eņtš tīe ne’i, kui si’nnõn u’m paŗīmstiz.

(b)   paŗīmstõz adv
(parem)

Minul küll oleks parem minna märtsi lõpul.   Mi’nnõn kil vȯlks paŗīmstõz lǟ’dõ märts lopāndõksõl.

						
parem
  jõvā adj
(parem, parempoolne)

parem käsi   jõvā ke’ž

parem pool   jõvā pūol

Minge paremat kätt!   Ligīd jõ’vvõ kätā!

Ma lähen paremat kätt (~ paremale poole).   Ma lǟ’b jõ’vvõ kä’ddõ (~ jõ’vvõ pūolõ).

Pood on paremat kätt (~ paremal pool).   Būoḑ u’m jõvās kä’ds (~ jõvās pūols).

Ma tulin paremalt käelt (~ paremalt poolt).   Ma tu’ļ jõvāst kä’dst (~ jõvāst pūolstõ).

						
paremal
  jõvās pūols fras
(paremal)
						
paremale
  jõ’vvõ pūolõ fras
(paremale)
						
paremalt
  jõvāst pūolst fras
(paremalt)
						
pärida
(a)   pierāndõ vt
(pärida)
(b)   pie’rrõ vt
(pärida, saada pärandiks)
						
pärineda
  nūzõ vi
(pärineda, pärit olla)

Ei ole teada, kust ta on pärit.   Ä’b ūo tieudtõb, kust ta u’m nūzõn.

						

Redzami 2576 - 2599 no 4465 šķirkļiem